Loeng 2 eesti keeles

Once you have translated a line of English text, replace the English text with the new translation.
Please do not change the time codes.

Class 2

0:00:01.439,0:00:04.780
»NEIL SMITH: Mäletan varasemast
ajast, kui tekstipõhine

0:00:04.780,0:00:06.120
meie arutelu oli.

0:00:06.120,0:00:08.599
Ja rääkides praeguste õpilastega, näib,

0:00:08.599,0:00:13.509
et ehkki tekstile keskendumine on
senini Teie põhitegevus,

0:00:14.869,0:00:15.900
on siiski

0:00:15.900,0:00:18.960
Teie õpetamises toimunud areng

0:00:18.960,0:00:20.770
ja omamoodi muutused.

0:00:20.770,0:00:25.230
Mastaap on suurem, loengud ei toimu
enam tillukese seminarilaua ümber

0:00:25.230,0:00:30.240
väikese rühmaga. Nüüd on rohkem inimesi.
Loengutest osavõtjad on enam-vähem samad:

0:00:30.240,0:00:35.360
akadeemikud, tudengid, teaduskonnad, aktivistid.

0:00:35.360,0:00:39.230
Kuid samas on mul tunne,
et teie lähenemine

0:00:39.230,0:00:45.560
"Kapitalile" on mõnevõrra muutunud.
Palun püüdke seda

0:00:45.560,0:00:49.950
veidi täpsustada. »DAVID HARVEY: Üks suurepärane
aspekt selle asja pidevuses on…

0:00:49.950,0:00:51.790
järele mõeldes tundub

0:00:51.790,0:00:57.470
üha ja sama raamatu 40 aasta vältel
õpetamine uskumatult igava tegevusena.

0:00:57.470,0:01:01.150
Enamik inimesi, kes õpetaks
sama kursust 40 aastat järjest,

0:01:01.150,0:01:02.670
läheksid hulluks

0:01:02.670,0:01:04.220
asja kestel. Kuid

0:01:04.220,0:01:07.740
iga kord uuesti lugedes
leian sealt mingi uue vaatenurga.

0:01:07.740,0:01:12.329
Vaatenurga, mida ma enne tekstis ei
märganud, kuid mis järsku kerkib esile

0:01:12.329,0:01:15.439
ja tundub väga tähtsana.

0:01:15.439,0:01:19.090
Veel juhtub see, et asjaolud muutuvad,

0:01:19.090,0:01:21.170
inimeste huvid muutuvad,

0:01:21.170,0:01:24.250
muutub intellektuaalne taust, millega

0:01:24.250,0:01:26.130
"Kapitalile" lähenetakse.

0:01:26.130,0:01:29.190
Võtta see tekst

0:01:29.190,0:01:30.830
ja asetada ta

0:01:30.830,0:01:36.570
muutlikesse ajaloolistesse ja
geograafilistesse oludesse - see on

0:01:36.570,0:01:40.930
äärmiselt huvitav tegevus, mis
mind on alati erutanud.

0:01:40.930,0:01:44.060
Teine asi, mis juhtub, on,

0:01:44.060,0:01:47.750
et näen "Kapitalis" midagi, mida
ma enne ei märganud. Osaliselt

0:01:47.750,0:01:51.420
sellepärast, et läbin seda kursust paljude
erinevate inimestega, kel on oma vaatenurgad,

0:01:51.420,0:01:55.170
mistõttu näen asju nende vaatepunktist,
asju, mida ma enne ei näinud.

0:01:55.170,0:02:00.400
Aga osaliselt ka selle tõttu, et mu enda
intellektuaalsed huvid on kasvanud ja muutunud,

0:02:00.400,0:02:01.580
ja sellepärast

0:02:01.580,0:02:03.310
ma mõnes mõttes

0:02:03.310,0:02:07.830
muudan "Kapitali" üle mõtlemise ja selle
õpetamise viisi, lähtuvalt

0:02:07.830,0:02:14.830
olukorrast, milles praegu kirjutan.

0:02:14.830,0:02:19.830
[Muusika]

0:02:29.029,0:02:32.299
Tahaksin teada, kui palju teist

0:02:32.299,0:02:35.529
kahte esimest peatükki lugesid?

0:02:35.529,0:02:42.529
Kui palju EI lugenud?

0:02:42.659,0:02:49.059
Ärge enam nii käituge.

0:02:49.059,0:02:52.729
Eelmisel korral ütlesin,

0:02:52.729,0:02:56.399
et vaadates

0:02:56.399,0:03:00.799
mingit konkreetset lõiku,

0:03:00.799,0:03:06.099
tuleks selgeks teha selle põhiidee,
sest nõnda saate kaardistada

0:03:06.099,0:03:08.729
tekstis toimuvat.

0:03:08.729,0:03:12.299
Eelmisel korral tegelesime

0:03:12.299,0:03:14.099
esimese peatüki

0:03:14.099,0:03:16.919
algusosaga,

0:03:16.919,0:03:20.550
ja näitasin, kuidas seda
liigendada lihtsaks

0:03:20.550,0:03:22.179
struktuuriks,

0:03:22.179,0:03:24.359
mis on järgmine:

0:03:24.359,0:03:30.299
Marx alustab kaubast,

0:03:30.299,0:03:33.329
see on tema alus

0:03:33.329,0:03:37.680
kapitalistliku tootmisviisi uurimiseks.

0:03:37.680,0:03:39.219
Marx näitab kohe

0:03:39.219,0:03:43.099
et kaubal on kahetine iseloom:
sel on tarbimisväärtus

0:03:43.099,0:03:50.099
ja vahetusväärtus.

0:03:52.199,0:03:57.609
Vahetusväärtuste puhul on mõistatuslik see,
et nende tohutu mitmekesisus

0:03:57.609,0:04:03.289
muutub mingil moel

0:04:03.289,0:04:05.669
ühilduvaks, võrreldavaks.

0:04:05.669,0:04:07.289
Edasi

0:04:07.289,0:04:11.219
arutleb Marx, et vahetusväärtuse
mingi varjatud omadus

0:04:11.219,0:04:16.559
seletab vahetusväärtuse võrreldatavust..

0:04:16.559,0:04:22.109
See varjatud omadus on väärtus,

0:04:22.109,0:04:25.119
mida ta defineerib kui

0:04:25.119,0:04:32.119
ühiskondlikult vajalikku tööaega.

0:04:39.430,0:04:44.199
Et olla ühiskondlikult vajalik,

0:04:44.199,0:04:48.430
peab millegi tootmiseks kuluv töö
olema kellegi jaoks tarbimisväärtuseks.

0:04:48.430,0:04:50.389
Marx naaseb nii

0:04:50.389,0:04:54.129
tarbimisväärtuse juurde ja näitab väärtust

0:04:54.129,0:05:01.849
kui tarbimisväärtuse ja vahetusväärtuse
ühinemist ühiskondlikult vajalikus tööajas.

0:05:01.849,0:05:06.180
Milline struktuur on aga 1. peatüki

0:05:06.180,0:05:08.389
kahel järgneval osal?

0:05:08.389,0:05:10.729
Struktuur on umbes selline:

0:05:10.729,0:05:13.030
Marx keskendub

0:05:13.030,0:05:15.430
tööajale.

0:05:15.430,0:05:17.300
Ta on juba

0:05:17.300,0:05:21.020
teinud eristuse

0:05:21.020,0:05:25.079
reaalselt kulutatavate eri sorti tööaegade

0:05:25.079,0:05:27.919
ja abstraktse töö vahel.

0:05:27.919,0:05:32.199
Siin aga võtab Marx mõiste, mida

0:05:32.199,0:05:34.069
ta alguses vaid möödaminnes mainis,

0:05:34.069,0:05:38.270
poolitab selle ja ütleb:
ühiskondlikult vajalikul tööajal

0:05:38.270,0:05:40.629
on kaks aspekti:

0:05:40.629,0:05:45.000
konkreetne töö

0:05:45.000,0:05:50.150
ja abstraktne töö.

0:05:50.150,0:05:54.429
Seejärel räägib ta nende kahe külje erinevusest.

0:05:54.429,0:05:58.939
Kuid lõppeks on ju vaid üks tööprotsess;
ei ole nii, et üks tööprotsess on konkreetne

0:05:58.939,0:06:01.280
ja teine abstraktne.

0:06:01.280,0:06:04.720
Ei - on üks tööprotsess,
millel on kahetine iseloom,

0:06:04.720,0:06:08.150
see on samaaegselt nii konkreetne
kui ka abstraktne.

0:06:08.150,0:06:10.609
Küsimus on: kuidas leida

0:06:10.609,0:06:16.679
toodetud kaupades olev abstraktne väärtus?

0:06:16.679,0:06:21.689
Sellele küsimusele saab leida
vastuse ainult siis,

0:06:21.689,0:06:28.689
kui abstraktne ja konkreetne töö
vahetuse momendil kohtuvad.

0:06:34.889,0:06:41.889
Nüüd vaatleme vahetust ja seda,
kuidas vahetus loob viisi

0:06:42.120,0:06:43.780
väärtuse väljendamiseks,

0:06:43.780,0:06:48.039
selle esindamiseks, sest nagu öeldud,
on väärtus ühiskondlik suhe

0:06:48.039,0:06:51.899
ja seega mittemateriaalne.

0:06:51.899,0:06:56.719
Vahetusest tuleneb

0:06:56.719,0:07:00.129
taas kaks poolust:

0:07:00.129,0:07:17.889
relatiivsed ja ekvivalentsed väärtusvormid.

0:07:17.889,0:07:23.449
Ja need väärtuse relatiivsed ja
ekvivalentvormid sulanduvad lõpuks -

0:07:23.449,0:07:28.339
1. peatüki pikas kolmandas osas -

0:07:28.339,0:07:31.629
sulanduvad ideesse,

0:07:31.629,0:07:36.699
kuidas väärtus väljendub.

0:07:36.699,0:07:38.769
See väljendub nimelt

0:07:38.769,0:07:48.299
rahakauba vormis.

0:07:48.299,0:07:53.099
Minnes edasi peatüki järgmisesse osasse,
näeme, et rahakaup varjab endas midagi.

0:07:53.099,0:07:55.619
See varjab ühiskondlikke suhteid.

0:07:55.619,0:07:57.870
Seega järgmine osa

0:07:57.870,0:08:00.209
selgitab,

0:08:00.209,0:08:03.220
et esemete vahel on
ühiskondlikud suhted ja

0:08:03.220,0:08:06.490
inimeste vahel materiaalsed suhted.

0:08:06.490,0:08:08.919
Siin võite märgata avaldumas

0:08:08.919,0:08:12.099
teatud seaduspära argumendis.

0:08:12.099,0:08:15.669
Toimub argumendi viimistlemine,

0:08:15.669,0:08:19.569
argumendi arendamine.

0:08:19.569,0:08:22.900
Ja kui vaadata "Kapitali" argumentatsiooni

0:08:22.900,0:08:29.900
loogilist struktuuri, on näha
pidev sedasorti arendamine.

0:08:29.969,0:08:33.800
Hegelliku loogika tuntud mõtteviis on:

0:08:33.800,0:08:36.110
tees-antitees-süntees.

0:08:36.110,0:08:39.010
Aga need pole sünteetilised punktid,

0:08:39.010,0:08:41.759
need punktid võtavad omaks mingi pinge,

0:08:41.759,0:08:43.320
vastuolu,

0:08:43.320,0:08:45.090
mida tuleb

0:08:45.090,0:08:48.200
arendada ja vaadelda.

0:08:48.200,0:08:51.070
Selles esimeses osas

0:08:51.070,0:08:56.690
on argumendiks erisus abstraktse
ja konkreetse töö vahel, kuid siin

0:08:56.690,0:08:58.970
argument areneb

0:08:58.970,0:09:01.960
ja sellest omakorda tuleb
arusaam, kuidas

0:09:01.960,0:09:05.510
vahetusprotsessid loovad
väärtuse väljenduse

0:09:05.510,0:09:07.140
rahakaubas,

0:09:07.140,0:09:08.990
rahavormis,

0:09:08.990,0:09:15.360
'üldises ekvivalendis', nagu
Marx seda nimetab.

0:09:15.360,0:09:19.850
Nii et näete, kuidas see

0:09:19.850,0:09:24.480
esitusprotsess "Kapitalis" lahti koorub.

0:09:24.480,0:09:26.870
Kuid loomulikult teeb ta

0:09:26.870,0:09:30.680
igal pool palju lisatähelepanekuid.

0:09:30.680,0:09:33.760
See siin on

0:09:33.760,0:09:39.050
argumendi põhistruktuur.
Kuid argumenti luues toob Marx sisse

0:09:39.050,0:09:41.820
lisaelemente.

0:09:41.820,0:09:44.400
Ja nende lisaelementide sissetoomisega

0:09:44.400,0:09:48.510
näeme me järk-järgulist

0:09:48.510,0:09:53.240
arenemist mitte ainult lineaarselt, vaid ka

0:09:53.240,0:09:55.340
täiustumist üldisemalt. Marx läheb

0:09:55.340,0:10:00.220
kauba kitsalt mõistelt samm-sammult
aina laienevale mõistele,

0:10:00.220,0:10:05.110
võttes läbi neid erinevaid elemente.

0:10:05.110,0:10:10.220
Vaatleme siis põhjalikult

0:10:10.220,0:10:14.020
seda 1. peatüki teist osa.

0:10:14.020,0:10:19.370
Marx alustab leheküljelt 44,

0:10:19.370,0:10:24.210
kus väidab tagasihoidlikult:
"See kaubas sisalduva töö

0:10:24.210,0:10:31.160
kahesugune loomus on minu poolt
esmakordselt kriitiliselt tõestatud.

0:10:31.160,0:10:38.020
Kuna see … on aluspunktiks, mille ümber keerleb poliitilise
ökonoomia mõistmine, siis tuleb seda siin lähemalt valgustada."

0:10:38.020,0:10:40.010
See on viisakas viis öelda:

0:10:40.010,0:10:44.960
'Kuna klassikaline poliitiline ökonoomia
ei teinud seda eristust,

0:10:44.960,0:10:48.280
mõistsid nad poliitilist ökonoomiat valesti,

0:10:48.280,0:10:56.500
ja selle eristuse erilise tähtsuse
tõttu on minul õigus'.

0:10:56.500,0:11:00.090
Esimene osa siit käsitleb konkreetset tööd

0:11:00.090,0:11:04.470
ja nii, nagu ta vaatleb
tarbimisväärtuste mitmekesisust,

0:11:04.470,0:11:09.070
vaatleb ta ka tohutut mitmekesisust

0:11:09.070,0:11:11.630
konkreetse töö protsessides:

0:11:11.630,0:11:15.390
erinevate esemete tootmine -
särgid, saapad, õunad, pirnid

0:11:15.390,0:11:16.890
ja nii edasi,

0:11:16.890,0:11:18.879
erinevad vajalikud oskused,

0:11:18.879,0:11:23.450
erinevad tootmistehnikad,
erinevad toormaterjalid.

0:11:23.450,0:11:28.670
Järelikult on tööprotsess mitmekesine.

0:11:28.670,0:11:31.660
Ei toimu ainult mitmesuguste
toodete tootmine,

0:11:31.660,0:11:36.570
vaid ka tööprotsesside mitmekesisus -

0:11:36.570,0:11:38.650
ketramine, kudumine,

0:11:38.650,0:11:44.210
jalatsivalmistamine, leivaküpsetamine jne.
nõuavad erinevaid oskusi.

0:11:44.210,0:11:47.760
Valitseb hämmastav mitmekesisus.

0:11:47.760,0:11:51.110
Edasi Marx räägib sellest mitmekesisusest,

0:11:51.110,0:11:52.990
aga seda tehes

0:11:52.990,0:11:57.030
teeb ta ühe käigu,
mis arendab argumenti.

0:11:57.030,0:12:01.160
See käik on erilise tähendusega.

0:12:01.160,0:12:04.950
Ta kirjutab selle

0:12:04.950,0:12:10.520
leheküljel 45:

0:12:10.520,0:12:15.770
"Töö kui tarbimisväärtuste
looja, kui kasulik töö,

0:12:15.770,0:12:19.510
on järelikult inimese olemasolu tingimus,

0:12:19.510,0:12:24.170
sõltumatu igast ühiskonnavormist; …"

0:12:24.170,0:12:25.059
Tavaliselt ei leia te

0:12:25.059,0:12:29.499
Marxilt "Kapitalis" midagi taolist,
kuna teda huvitab ainult

0:12:29.499,0:12:31.420
kapitalism. Kuid siin ta ütleb,

0:12:31.420,0:12:37.190
et tarbimisväärtusi peab tootma
sõltumata ühiskonnast.

0:12:37.190,0:12:41.610
Ta jätkab: "… see on põline looduslik paratamatus,

0:12:41.610,0:12:48.240
mis teeb võimalikuks ainevahetuse inimese ja looduse
vahel, mis niisiis teeb võimalikuks inimese elu."

0:12:48.240,0:12:50.680
Siinkohal peab

0:12:50.680,0:12:53.780
sisse tooma

0:12:53.780,0:12:58.780
idee ainevahetuslikust suhtest loodusega,

0:12:58.780,0:13:03.630
selle idee peame lisama arutlusse

0:13:03.630,0:13:07.490
ja analüüsi.

0:13:07.490,0:13:13.340
"Kapitalis" ei räägi Marx sellest palju,

0:13:13.340,0:13:16.770
kuid selle väljaütlemine siin tähendab,

0:13:16.770,0:13:19.220
et pole võimalik uurida

0:13:19.220,0:13:22.179
kogu seda protsessi, kui ei arvestata

0:13:22.179,0:13:25.230
ainevahetuslikku suhet loodusega.

0:13:25.230,0:13:29.060
Marx jätkab selgitamist: "…kaubakehad

0:13:29.060,0:13:33.070
on kahe elemendi – loodusliku aine ja

0:13:33.070,0:13:34.910
töö ühendid.

0:13:34.910,0:13:38.430
Kui maha arvata kuues, lõuendis jne.
sisalduvate mitmesuguste

0:13:38.430,0:13:44.280
kasulike tööde kogusumma, siis jääb
alati üle teatav materiaalne substraat,

0:13:44.280,0:13:49.550
mis on olemas looduse poolest,
inimese kaastegevuseta.

0:13:49.550,0:13:52.620
Inimene võib oma tootmises toimida ainult nii,

0:13:52.620,0:13:54.880
nagu toimib loodus ise…"

0:13:54.880,0:13:59.250
(See tähendab - peate toimima
kooskõlas loodusseadustega.)

0:13:59.250,0:14:03.260
"… s. o. ta võib ainult muuta
ainete vorme. Veel enamgi.

0:14:03.260,0:14:08.450
Loodusjõud toetavad teda
pidevalt selles vormimistöös eneses.

0:14:08.450,0:14:13.980
Töö ei ole järelikult enda poolt toodetud
tarbimisväärtuste, ainelise rikkuse ainus allikas.

0:14:13.980,0:14:18.140
Töö on rikkuse isa, nagu
ütleb William Petty,

0:14:18.140,0:14:20.820
ja maa on rikkuse ema."

0:14:20.820,0:14:24.530
See sooline metafoor oli

0:14:24.530,0:14:29.190
levinud alates 17. sajandist
ja Marx lihtsalt kordab

0:14:29.190,0:14:35.790
seda valgustusajastust pärit ütlust.

0:14:35.790,0:14:37.730
Aga pange tähele:

0:14:37.730,0:14:43.690
aineline rikkus ei ole sama mis väärtus.

0:14:43.690,0:14:45.240
Aineline rikkus

0:14:45.240,0:14:50.280
on kogu teie valduses olev
tarbimisväärtuste hulk.

0:14:50.280,0:14:53.970
Nende tarbimisväärtuste väärtus

0:14:53.970,0:14:56.510
võib mitmel moel erineda.

0:14:56.510,0:14:59.580
Teil võib olla palju tarbimisväärtusi,

0:14:59.580,0:15:03.430
kuid vähe väärtust, sest
tööd kulub vähe.

0:15:03.430,0:15:04.710
Või on teil

0:15:04.710,0:15:09.360
vähe tarbimisväärtusi ja palju töökulu.
Nii et suhe rikkuse

0:15:09.360,0:15:13.510
ja väärtuse vahel pole sugugi üks-ühene.

0:15:13.510,0:15:15.580
Järelikult - Marx mõistab rikkust

0:15:15.580,0:15:19.910
meile saada olevate tarbimisväärtuste

0:15:19.910,0:15:26.620
materiaalse kogumina.

0:15:26.620,0:15:32.930
Marx jätkab kommenteerimist.

0:15:32.930,0:15:39.620
See mitmesugune töö on veidi mõistatuslik -

0:15:39.620,0:15:44.180
Erinevad oskused,
erinev tootlik töövõime

0:15:44.180,0:15:47.900
eri tööliste puhul…

0:15:47.900,0:15:53.720
Ja seda mõtestab Marx lahti
kahel järgneval leheküljel.

0:15:53.720,0:16:00.360
Ta ütleb, et analüüsi edasiviimiseks

0:16:00.360,0:16:08.070
tuleb luua lihtne väärtuse standard.

0:16:08.070,0:16:12.690
Ja ta nimetab selle standardi, lk. 47 -

0:16:12.690,0:16:16.410
"Lihtsaks keskmiseks tööks".

0:16:16.410,0:16:18.750
Lihtne keskmine töö

0:16:18.750,0:16:23.010
ei ole püsiv, see "…muutub küll oma
iseloomult mitmesugustes maades

0:16:23.010,0:16:24.820
ja mitmesugustel kultuuriepohhidel,

0:16:24.820,0:16:28.350
kuid igas kindlas ühiskonnas
on ta ometigi antud suurus."

0:16:28.350,0:16:31.410
Sellist sorti mõttekäike on Marxil tihti:

0:16:31.410,0:16:35.370
'Analüüsi eesmärgil eeldan, et see on antud
suurus, ehkki tean, et tegelikult

0:16:35.370,0:16:36.970
varieerub see tugevalt.

0:16:36.970,0:16:40.540
Kuid analüüsi nimel eeldan, et on olemas

0:16:40.540,0:16:42.970
lihtne keskmine töö,

0:16:42.970,0:16:48.670
milles seisneb väärtuse abstraktsioon.

0:16:48.670,0:16:53.530
Enamgi: võtan oskuste

0:16:53.530,0:16:57.260
ja komplitseeritud töö küsimuse
ja lihtsustan seda:

0:16:57.260,0:17:03.390
"Komplitseeritum töö on ainult astendatud
või pigemini korrutatud lihtne töö,

0:17:03.390,0:17:07.829
nii et vähem hulk komplitseeritud
tööd võrdub suurema hulga

0:17:07.829,0:17:10.440
lihtsa tööga."'

0:17:10.440,0:17:16.630
Marx jätkab: "Kogemused näitavad,
et see taandumine toimub pidevalt."

0:17:16.630,0:17:20.330
Ta ei ütle meile, missugused
kogemused seda näitavad.

0:17:20.330,0:17:26.760
See on tegelikult problemaatiline
argument, mida marksiaanlikus teoorias

0:17:26.760,0:17:34.090
kutsutakse 'oskuse taandamiseks lihtsaks tööks'

0:17:34.090,0:17:38.309
Sellega on seostunud teatud raskused Marxi

0:17:38.309,0:17:40.750
väärtusteooria kasutamises. Seega

0:17:40.750,0:17:44.090
peidab see lõik endas

0:17:44.090,0:17:46.370
midagi problemaatilist.

0:17:46.370,0:17:49.610
See on vastuoluline teema

0:17:49.610,0:17:54.289
Marxi teooria uurijatele.

0:17:54.289,0:17:57.850
Siinkohal tuleb järelikult

0:17:57.850,0:17:59.630
esitada küsimus,

0:17:59.630,0:18:03.370
vajalik küsimus: millised kogemused

0:18:03.370,0:18:05.530
näitavad, et selline taandamine

0:18:05.530,0:18:11.100
toimub? Kuidas see taandamine toimub?

0:18:11.100,0:18:15.309
Kohtame edaspidi mõnda näidet, milles leiame

0:18:15.309,0:18:20.040
selle argumendi plaani.

0:18:20.040,0:18:24.400
Lõigu lõpus kirjutab Marx: "Lihtsuse
pärast käsitleme edaspidi

0:18:24.400,0:18:29.930
iga tööjõu liiki vahetult lihtsa tööjõuna;

0:18:29.930,0:18:32.490
see vabastab meid

0:18:32.490,0:18:37.810
taandamise vaevast."

0:18:37.810,0:18:40.100
Nagu öeldud, kasutab

0:18:40.100,0:18:44.480
Marx mõnikord sellist strateegiat.
Ta satub takistuse ette

0:18:44.480,0:18:49.490
ja ütleb: 'Hästi, võtan takistuse
arvesse ja lihtsustan selle,

0:18:49.490,0:18:52.930
ning argumendi otstarbel
liigun edasi eeldades, et

0:18:52.930,0:18:56.450
antud fakt 'lihtne keskmine töö' sobib

0:18:56.450,0:19:03.450
minu argumendiga.'

0:19:03.910,0:19:09.400
Lehekülgedel 48-49

0:19:09.400,0:19:12.900
hakkab Marx rohkem rääkima

0:19:12.900,0:19:15.280
töö abstraktsetest omadustest.

0:19:15.280,0:19:19.380
Ta eemaldub konkreetsest -

0:19:19.380,0:19:22.830
suhe loodusega ja oskuste teema -

0:19:22.830,0:19:25.820
ja pühendab tähelepanu

0:19:25.820,0:19:31.010
oma argumendi abstraktsele küljele.

0:19:31.010,0:19:37.350
Ja abstraktse külje puhul on muidugi
tegemist kvantitatiivse suhtega.

0:19:37.350,0:19:42.710
Ta räägib ka töö

0:19:42.710,0:19:46.730
ajalisest kestvusest.

0:19:46.730,0:19:51.520
Leheküljel 48,

0:19:51.520,0:19:57.360
selle keskel, märgib Marx:
"Ometi võib ainelise rikkuse

0:19:57.360,0:20:05.640
kasvavale hulgale vastata tema
väärtuse suuruse samaaegne langus."

0:20:07.210,0:20:11.250
Väärtus sõltub inimese tootlikkusest.

0:20:11.250,0:20:15.549
Suure tootlikkusega inimene saab
luua suure hulga ainelist rikkust

0:20:15.549,0:20:17.410
lühikese ajaga.

0:20:17.410,0:20:20.590
Samuti võivad nad töötada vähem
tunde, nii et tegelikult

0:20:20.590,0:20:24.090
võib nende toodetud väärtus olla madal,
aga toodetud aineline rikkus võib olla

0:20:24.090,0:20:25.760
hiiglasuur.

0:20:25.760,0:20:30.860
Jällegi rõhutab Marx erinevust ainelise rikkuse

0:20:30.860,0:20:34.200
ja väärtuse vahel.

0:20:34.200,0:20:39.780
Edasi märgib ta, et kuigi
muutused tootlikkuses

0:20:39.780,0:20:45.070
mõjutavad ainelist rikkust,
ei pruugi neil olla mingit mõju

0:20:45.070,0:20:47.780
väärtuse loomisele.

0:20:47.780,0:20:51.080
Näeme juhtumeid, mil see pole nii,

0:20:51.080,0:20:55.140
kuid siiski pole muutused tootlikkuses

0:20:55.140,0:21:04.000
otseselt seotud muutustega väärtuses.

0:21:04.000,0:21:08.540
Seejärel, 1. peatüki 2. osa lõpus,
jõuab Marx ühe definitsioonini:

0:21:08.540,0:21:13.929
"Iga töö on ühelt poolt inimtööjõu
kulutus füsioloogilises mõttes

0:21:13.929,0:21:18.140
ja sellise ühesuguse inimtööna ehk abstraktse
inimtööna moodustab ta kaupade

0:21:18.140,0:21:20.210
väärtuse.

0:21:20.210,0:21:23.990
Iga töö on teiselt poolt
inimtööjõu kulutus erilises

0:21:23.990,0:21:25.570
kindla otstarbega vormis,

0:21:25.570,0:21:32.570
ja selle konkreetse kasuliku
tööna toodab ta tarbimisväärtusi."

0:21:33.860,0:21:39.740
See tähendab, et kulutades

0:21:39.740,0:21:43.660
lihtsa töö tunde kuue valmistamiseks

0:21:43.660,0:21:45.110
on näiteks kümne kuue valmistamisel

0:21:45.110,0:21:47.280
väärtuse suuruseks kümme.

0:21:47.280,0:21:52.290
15 kuue valmistamisel on väärtuse suuruseks 15 jne.

0:21:52.290,0:21:53.629
Kuid ühe kuue väärtus jääb samaks.

0:21:53.629,0:21:57.419
Edasi räägib Marx, mis juhtub, kui
ühe kuue väärtus väheneb

0:21:57.419,0:22:04.419
ja selle tõttu toob ta sisse muutuva tootlikkuse.

0:22:05.310,0:22:08.800
1. peatükk, kolmas osa: "VÄÄRTUSVORM

0:22:08.800,0:22:11.630
EHK VAHETUSVÄÄRTUS"

0:22:11.630,0:22:17.900
Jällegi kohtame

0:22:17.900,0:22:21.220
avaargumenti, mis

0:22:21.220,0:22:28.220
täpsustab probleemi olemust.

0:22:29.240,0:22:36.240
Alustatakse arutlusega
kaupade asjalisusest

0:22:36.920,0:22:41.669
ja sellest, et kuigi kaupadel on
asjalised omadused -

0:22:41.669,0:22:45.500
lk. 49 -

0:22:45.500,0:22:47.259
"Otse vastupidiselt kaubakehade

0:22:47.259,0:22:52.090
meeltega tajutavale jämedale asjalisusele

0:22:52.090,0:22:56.940
ei kuulu nende väärtusesse

0:22:56.940,0:23:02.100
ühtki aatomit loodusainet."

0:23:02.100,0:23:06.990
Marx jätkab: "Kui me aga tuletame meelde,
et kaupadel on väärtus ainult sellepärast,

0:23:06.990,0:23:11.330
et nad on ühe ja sellesama
ühiskondliku ühtsuse,

0:23:11.330,0:23:14.840
inimtöö, väljendused,

0:23:14.840,0:23:22.340
ja et nende väärtus on järelikult puhtühiskondlik,

0:23:22.340,0:23:25.370
siis saab endastmõistetavaks,

0:23:25.370,0:23:32.370
et see väärtus võib esile tulla ainult
kaupade omavahelises ühiskondlikus vahekorras."

0:23:33.690,0:23:36.430
See on natuke imelik,

0:23:36.430,0:23:40.070
kuna Marx väidab,

0:23:40.070,0:23:43.500
et kauba väärtus on immateriaalne, mitteaineline.

0:23:43.500,0:23:48.950
Kauba väärtuses ei sisaldu
aatomitki loodusainet.

0:23:48.950,0:23:51.370
Marxi põhimõiste - väärtus -

0:23:51.370,0:23:53.670
on mittemateriaalne,

0:23:53.670,0:23:58.320
kuid esemlik, objektiivne.

0:23:58.320,0:24:02.570
See ei ühti arusaamaga Marxist kui

0:24:02.570,0:24:06.440
jämedast materialistist, kelle jaoks kõik peab
olema määratud ja kes mittemateriaalset

0:24:06.440,0:24:07.169
arvesse ei võta.

0:24:07.169,0:24:09.870
Siin aga ilmneb tema põhimõiste, väärtus,

0:24:09.870,0:24:12.240
mittemateriaalse, kuid objektiivsena.

0:24:12.240,0:24:16.890
Väärtus on mittemateriaalne,
sest see on ühiskondlik suhe.

0:24:16.890,0:24:20.350
Kas te näete ühiskondlikke suhteid?

0:24:20.350,0:24:27.350
Kas ühiskondlikes suhetes on
aatomeid või molekule?

0:24:27.880,0:24:29.750
Te ei saa neid niiviisi leida,

0:24:29.750,0:24:35.660
kuid siiski teame, et ühiskondlikud
suhted on objektiivsed.

0:24:35.660,0:24:39.240
Minu ja teie vahel on ühiskondlik suhe

0:24:39.240,0:24:42.480
ja te võite siin toimuvat vaadeldes
öelda, et on ühiskondlik suhe

0:24:42.480,0:24:44.880
õpetaja ja õpilaste vahel.

0:24:44.880,0:24:48.950
Sellest suhtest saab rääkida ja sel on
objektiivsed tagajärjed hinnete näol

0:24:48.950,0:24:51.080
ja nii edasi, aga

0:24:51.080,0:24:55.220
seda ei ole võimalik mõõta aatomite
või liikumise kaudu; ei saa näha

0:24:55.220,0:24:56.950
molekule õhu kaudu liikumas

0:24:56.950,0:25:00.320
minu ajust teie ajudesse jne.

0:25:00.320,0:25:01.809
Asi pole nii,

0:25:01.809,0:25:04.950
see on mittemateriaalne, aga objektiivne.

0:25:04.950,0:25:10.500
Seega ütleb Marx, et väärtus on mittemateriaalne
ja objektiivne; see on ühiskondlik suhe,

0:25:10.500,0:25:16.130
mis asjastub kaubas.

0:25:16.130,0:25:18.400
Ja see asjastumise protsess

0:25:18.400,0:25:21.570
on muidugi ka asjastumise protsess

0:25:21.570,0:25:23.360
mingis esemes,

0:25:23.360,0:25:27.630
sest see protsess on
ühiskondlikult vajalik tööaeg.

0:25:27.630,0:25:31.750
Järelikult: protsess asjastub esemes.

0:25:31.750,0:25:35.400
KUIDAS see protsess asjastub esemes? -

0:25:35.400,0:25:39.990
see on huvitav küsimus.

0:25:39.990,0:25:43.960
Ja veel: kuidas väljendab kaup

0:25:43.960,0:25:47.970
seda väärtussuhet objektiivselt mingi esemena?

0:25:47.970,0:25:49.970
Ja Marx vastab sellele nii:

0:25:49.970,0:25:52.350
ei saa võtta mingit kaupa -

0:25:52.350,0:25:55.060
seda lauda näiteks -

0:25:55.060,0:25:59.940
ja seda keemiliselt või muul moel osadeks võttes

0:25:59.940,0:26:04.110
leida selle kauba seest selle väärtuse.

0:26:04.110,0:26:08.559
Selle laua väärtuse saate teada vaid siis,
kui asetate selle vahetussuhtesse

0:26:08.559,0:26:11.299
millegi muuga.

0:26:11.299,0:26:15.030
Hiljem kasutab Marx
raskusjõu mõistet

0:26:15.030,0:26:17.870
kui sarnast näidet.

0:26:17.870,0:26:23.140
On võimatu kivi võttes

0:26:23.140,0:26:27.160
ja seda lahates leida kivi seest raskusjõudu.

0:26:27.160,0:26:30.830
Raskusjõu leiab vaid ühe kivi suhtes teisega,

0:26:30.830,0:26:34.590
see on kehadevaheline suhe.

0:26:34.590,0:26:39.840
Nii et see on mittemateriaalne kuid objektiivne.

0:26:39.840,0:26:43.900
See on niisiis Marxi põhiidee ja te peate seda

0:26:43.900,0:26:48.330
kohe alguses mõistma.

0:26:48.330,0:26:51.640
Kui keegi tuleb ütlema,
et Marx on vaid igav materialist -

0:26:51.640,0:26:54.180
see pole nii!

0:26:54.180,0:26:57.530
Tema põhiidee on
mittemateriaalne kui objektiivne,

0:26:57.530,0:26:59.910
nii on asjalood.

0:26:59.910,0:27:02.049
Ja see mittemateriaalsus on

0:27:02.049,0:27:06.110
ühiskondlikult vajalik tööaeg.

0:27:06.110,0:27:09.830
Aga et ühiskondlikult vajalikku
tööaega mõista, peab sel olema

0:27:09.830,0:27:13.220
avaldumisvorm.

0:27:13.220,0:27:18.360
Sellest lähtuvalt kirjutab
ta tagasihoidlikult leheküljel 50:

0:27:18.360,0:27:23.890
"Siin tuleb meil aga teha see, mida kodanlik
majandusteadus ei ole teha katsunudki,

0:27:23.890,0:27:27.500
nimelt selgitada selle
rahavormi tekkimine, s. o. jälgida,

0:27:27.500,0:27:31.160
kuidas kaupade väärtussuhtes
sisalduv väärtuseväljendus

0:27:31.160,0:27:33.830
arenes oma kõige lihtsamast,
kõige vähem silmapaistvast vormist

0:27:33.830,0:27:36.120
pimestava rahavormini.

0:27:36.120,0:27:43.120
Ühes sellega kaob ka raha mõistatuslikkus."

0:27:44.340,0:27:48.590
Sellele järgneb minu arvates

0:27:48.590,0:27:53.210
kohutavalt igav lisaseletus.

0:27:53.210,0:27:58.130
Seega võiksime lihtsalt üle
vaadata üldise mõttekäigu, et

0:27:58.130,0:28:02.049
keskenduda tähtsatele

0:28:02.049,0:28:06.400
kõrvalteemadele, nagu suhe
loodusega, mis nüüd sobituvad

0:28:06.400,0:28:07.920
terviklikumalt argumenti.

0:28:07.920,0:28:09.850
Marxi argument on järgmine:

0:28:09.850,0:28:12.580
Minul on mingi kaup.

0:28:12.580,0:28:16.470
Ma ei tea, mis on selle abstraktne väärtus.

0:28:16.470,0:28:21.080
Tahan meeleheitlikult tabada
seda abstraktset väärtust

0:28:21.080,0:28:22.460
oma kaubas.

0:28:22.460,0:28:25.020
Ka Sul on mingi kaup,

0:28:25.020,0:28:26.919
niisiis ütlen: hästi,

0:28:26.919,0:28:29.320
mina mõõdan oma kauba

0:28:29.320,0:28:33.580
abstraktset väärtust suhtes Sinu kaubaga.
Sinul on ekvivalentvorm,

0:28:33.580,0:28:37.539
minul aga relatiivne väärtusvorm.

0:28:37.539,0:28:40.110
Kaubavahetuse olukorras

0:28:40.110,0:28:44.190
oleks Sinu kaubal omakorda relatiivne
väärtusvorm minu ekvivalendi suhtes.

0:28:44.190,0:28:48.570
Ekvivalentide hulk võrdub kaupade hulgaga,
ja ka relatiivsete väärtuste hulk

0:28:48.570,0:28:52.470
on võrdne kaupade hulgaga.

0:28:52.470,0:28:54.109
See on niisiis lihtne tõlgendus,

0:28:54.109,0:28:55.130
mis ütleb:

0:28:55.130,0:28:57.660
ainus viis,

0:28:57.660,0:29:01.300
kuidas leida selle laua väärtus,
on seda millegi muu vastu vahetada

0:29:01.300,0:29:05.440
ja seega on Sinu kulutatud
tööhulk mõõtühikuks

0:29:05.440,0:29:08.270
abstraktse töö mõõtmiseks minu kaubas.

0:29:08.270,0:29:12.780
Seejärel Marx laiendab asja:
mis juhtub, kui näiteks

0:29:12.780,0:29:16.100
minul on saapad, mida Sina
ei taha, aga seevastu mina

0:29:16.100,0:29:21.720
tahan Sinu särki? Vahetan oma saapad
Sinu särgi vastu, ja Sina omakorda

0:29:21.720,0:29:25.400
vahetad need saapad edasi.
Teisisõnu võib näha

0:29:25.400,0:29:28.340
kauba liikumist aina edasi ja edasi…

0:29:28.340,0:29:31.200
Või - kujutlege inimest
tuunikalakonservidega,

0:29:31.200,0:29:34.230
kusjuures see inimene on ainus,
kel on tuunikalakonserve.

0:29:34.230,0:29:38.130
Ja kõik tahavad järsku kaubelda
tuunikalakonservidega, mis muutuvad

0:29:38.130,0:29:41.060
väga tähtsateks ja seega

0:29:41.060,0:29:44.080
vahetatakse mitmesuguseid
kaupu sama asja, tuunikalakonservide, vastu.

0:29:44.080,0:29:46.470
Marx läbib need mitmesugused

0:29:46.470,0:29:47.820
vormid

0:29:47.820,0:29:51.730
ja lõpuks hakkame nägema, et kristalliseerub

0:29:51.730,0:29:55.380
idee ühest kaubast

0:29:55.380,0:29:59.040
või kaubagrupist, mis hakkab

0:29:59.040,0:30:01.390
täitma

0:30:01.390,0:30:04.850
ekvivalendi rolli.

0:30:04.850,0:30:08.610
Ja sellest omakorda kristalliseerub
välja ÜLDINE EKVIVALENT.

0:30:08.610,0:30:12.330
Üks kindel kaup saab

0:30:12.330,0:30:16.230
peamiseks ekvivalendiks
kõikide vahetuste puhuks,

0:30:16.230,0:30:17.840
ja seda kindlat kaupa

0:30:17.840,0:30:20.820
kutsume RAHAKAUBAKS,

0:30:20.820,0:30:23.950
millest kõige ilmsem on kuld.

0:30:23.950,0:30:28.350
Järelikult üks kindel kaup
kristalliseerub rahakaubana.

0:30:28.350,0:30:31.670
Seda peab mitmes mõttes täpsustama

0:30:31.670,0:30:34.130
ja Marx teebki seda mitmel puhul.

0:30:34.130,0:30:38.390
Selle kristalliseerumise tingimuseks

0:30:38.390,0:30:40.720
on vahetuse üldiseks muutumine,

0:30:40.720,0:30:46.590
selle muutumine "regulaarseks
ühiskondlikuks protsessiks".

0:30:46.590,0:30:49.490
Tegu ei ole lihtsalt kohatise vahetusega -

0:30:49.490,0:30:53.420
see peab olema üldine ja süstemaatiline.

0:30:53.420,0:30:56.150
Kui vahetus pole üldine ega süstemaatiline,

0:30:56.150,0:30:58.320
siis on ebatõenäoline,

0:30:58.320,0:31:03.580
et kuld kerkib üldise ekvivalendina esile.

0:31:03.580,0:31:05.830
Marxi käesolev argument

0:31:05.830,0:31:08.210
erineb tunduvalt

0:31:08.210,0:31:11.940
klassikalise poliitilise ökonoomia omast.
Tema väidab, et rahavorm

0:31:11.940,0:31:15.990
tuleneb vahetussuhtest.

0:31:15.990,0:31:18.700
See ei lisandu väljastpoolt.

0:31:18.700,0:31:23.110
Ei ole nii, et kellelegi tuli äkki
hea idee raha kasutusele võtta.

0:31:23.110,0:31:24.200
Ei, Marxi järgi

0:31:24.200,0:31:28.080
tuleneb see

0:31:28.080,0:31:31.430
lihtsatest vahetusaktidest, mis
järk-järgult laienevad

0:31:31.430,0:31:34.190
kuni punktini, mil vahetusaktid üldistuvad

0:31:34.190,0:31:37.390
kogu ühiskonnale.

0:31:37.390,0:31:39.700
Sellega seoses huvitav küsimus:

0:31:39.700,0:31:45.510
kas see on ajalooline või loogiline argument?

0:31:45.510,0:31:49.360
See küsimus tõuseb "Kapitalis"
sageli esile ja te peaksite

0:31:49.360,0:31:54.510
selle üle mõtlema.

0:31:54.510,0:31:59.010
Muide, 19. sajandil oli
tendents tõlgendada Marxi

0:31:59.010,0:32:03.399
nii ajaloolise kui ka
loogilise argumendi esitajana.

0:32:03.399,0:32:07.409
Arvan, et enamik inimesi,
kes on hästi kursis

0:32:07.409,0:32:11.700
arheoloogiaga, antropoloogiaga,
ajalooga jne., ütleks,

0:32:11.700,0:32:16.960
et seda ei saa käsitleda
ajaloolise argumendina.

0:32:16.960,0:32:19.170
Leidub liiga palju

0:32:19.170,0:32:24.360
ajaloolisi ja arheoloogilisi märgisüsteeme -
näiteks erinevad mündid

0:32:24.360,0:32:26.240
ja muu taoline,

0:32:26.240,0:32:32.080
samal ajal kui neis puuduvad
eelmainitud vahetussuhted.

0:32:32.080,0:32:37.040
Seega ei tuleks seda Marxi
argumenti käsitleda ajaloolisena.

0:32:37.040,0:32:40.490
Seevastu tuleks

0:32:40.490,0:32:43.220
asja vaadelda nii:

0:32:43.220,0:32:46.830
konstrueeritakse loogiline argument

0:32:46.830,0:32:52.010
rahavormi ja kaubavahetuse suhte kohta

0:32:52.010,0:32:55.960
Ja selle argumendi
ajaloosse puutuv osa on:

0:32:55.960,0:32:59.140
ehkki on vahest olnud kõiksugu

0:32:59.140,0:33:02.230
erinevaid rahasüsteeme -

0:33:02.230,0:33:04.870
erinevaid vahetusi

0:33:04.870,0:33:09.110
merekarpide või ükskõik mille vastu -

0:33:09.110,0:33:11.950
- ehkki on leidunud taolisi süsteeme,

0:33:11.950,0:33:15.400
ometigi

0:33:15.400,0:33:22.350
sunnib kapitalistliku kaubavahetuse
üldistumine neid süsteeme

0:33:22.350,0:33:24.290
kindlasse suhtesse

0:33:24.290,0:33:26.600
rahavormi

0:33:26.600,0:33:32.240
ja kaubavormi vahel.

0:33:32.240,0:33:37.750
Järelikult võib väita, et
kapitalismi loogikas

0:33:37.750,0:33:41.410
ja kapitalistlikus süsteemis

0:33:41.410,0:33:46.030
põhjustab vahetuse paljunemise
ja selle muutumine

0:33:46.030,0:33:50.070
normaalseks ühiskondlikuks protsessiks

0:33:50.070,0:33:54.760
raha ja kaupade sellisesse
suhtesse asetumist,

0:33:54.760,0:33:57.440
ükskõik milline oli algne

0:33:57.440,0:34:04.160
rahanduslik vorm.

0:34:04.160,0:34:09.240
Kuid selle argumendi puhul
on mõned tähtsad täpsustused.

0:34:09.240,0:34:15.309
Pange tähele

0:34:15.309,0:34:19.699
Marxi tähenduslikku keelekasutust.

0:34:19.699,0:34:26.699
Leheküljel 53,

0:34:30.999,0:34:32.249
.

0:34:32.249,0:34:35.999
räägib ta üldisest inimtööst,
kuid edasi kirjutab: "(…)ei ole küllalt,

0:34:35.999,0:34:41.149
kui väljendatakse selle töö spetsiifilist
iseloomu, mis moodustab lõuendi väärtuse.

0:34:41.149,0:34:44.259
Inimtööjõud voolavas olekus(…)"

0:34:44.259,0:34:48.819
- siin ja edaspidigi

0:34:48.819,0:34:54.119
juhin teie tähelepanu sellele, kuidas
Marx keskendub asjade voolavusele -

0:34:54.119,0:35:00.349
"Inimtööjõud voolavas olekus ehk inimtöö
loob küll väärtust, kuid töö ise ei ole väärtus.

0:35:00.349,0:35:07.349
Väärtuseks saab ta tardunud
olekus, esemlikus vormis." - Esemestatuna.

0:35:07.400,0:35:14.400
Jälle on siin tegemist protsessi
ja eseme vahelise suhtega,

0:35:15.579,0:35:17.669
mis on alati pinna all hiilimas

0:35:17.669,0:35:19.870
ja mida Marx

0:35:19.870,0:35:24.189
korduvalt rõhutab.

0:35:24.189,0:35:27.369
Kuid ilmneb, et on midagi imelikku

0:35:27.369,0:35:32.980
selles, kuidas need

0:35:32.980,0:35:37.660
relatiivsed ja ekvivalentsed
väärtusvormid koos toimivad.

0:35:37.660,0:35:44.660
Marx toob välja kolm iseärasust:
esimese leheküljel 57:

0:35:46.289,0:35:47.930
"Esimene iseärasus, mis

0:35:47.930,0:35:52.380
ekvivalentvormi vaatlemisel
silma paistab, on see,

0:35:52.380,0:35:59.380
et tarbimisväärtus saab oma vastandi
– väärtuse – avaldumisvormiks."

0:35:59.519,0:36:05.259
See suhe on olnud
argumendi algusest peale:

0:36:05.259,0:36:08.519
Sinul olev tarbimisväärtus
on ekvivalendiks minul

0:36:08.519,0:36:11.900
olevale relatiivsele väärtusele.

0:36:11.900,0:36:16.069
Ja siin on tegemist lihtsa tarbimis-
väärtusega, mitte üldistusega.

0:36:16.069,0:36:19.140
Sellest vastuolust me

0:36:19.140,0:36:20.169
üle ei saa:

0:36:20.169,0:36:22.519
mingi kindel tarbimisväärtus

0:36:22.519,0:36:27.729
- ehk siis kuld -

0:36:27.729,0:36:34.729
saab oma vastandi -
väärtuse - avaldumisvormiks.

0:36:35.139,0:36:39.859
Selle tõttu kirjutab

0:36:39.859,0:36:43.049
Marx lk. 58:

0:36:43.049,0:36:51.109
(ja siin hakkate aimama tema
fetišismiargumenti)

0:36:51.109,0:36:55.960
"Kuna kauba relatiivne väärtusvorm, näiteks
lõuendi oma, väljendab tema väärtuse olemist

0:36:55.960,0:36:59.400
kui midagi tema kehast
ja selle omadustest täiesti erinevat,

0:36:59.400,0:37:02.900
näiteks kuuesarnast,

0:37:02.900,0:37:05.400
siis juba see väljendus ise osutab sellele,

0:37:05.400,0:37:11.509
et temas peitub
teatav ühiskondlik suhe."

0:37:11.509,0:37:13.489
Fetišismi alapeatükis

0:37:13.489,0:37:17.029
tegeleme palju viisiga,
kuidas asjad 'peituvad'.

0:37:17.029,0:37:19.709
Kuid siin väidab ta, et see peitumine

0:37:19.709,0:37:23.289
toimub loogilises suhtes

0:37:23.289,0:37:25.269
kaupade

0:37:25.269,0:37:29.329
ja nende rahalise väljenduse vahel;
ning samas lõigus, allpool

0:37:29.329,0:37:34.749
ta kirjutab: "Sellest tuleneb
ekvivalentvormi mõistatuslikkus,

0:37:34.749,0:37:38.419
mis torkab majandusteadlase
kodanlikult töntsi silma alles siis,

0:37:38.419,0:37:42.749
kui see vorm seisab tema vastas
lõplikul kujul – rahana."

0:37:42.749,0:37:46.799
Edasi pilkab ta veidi

0:37:46.799,0:37:53.509
klassikalisi poliitilisi ökonomiste
nende äpardumiste pärast.

0:37:53.509,0:37:56.569
Lk. 59 alguses kirjutab Marx nii:

0:37:56.569,0:38:00.759
"Ekvivalendiks oleva kauba keha
on alati abstraktse inimtöö kehastus

0:38:00.759,0:38:07.759
ja ühtlasi kindla kasuliku, konkreetse töö produkt."

0:38:08.269,0:38:12.819
Kindel konkreetne töö
valmistab kulda,

0:38:12.819,0:38:17.259
aga kuld peaks justkui väljendama

0:38:17.259,0:38:21.579
abstraktset inimtööd

0:38:21.579,0:38:25.519
Ekvivalentvormi teine iseärasus, lk. 59:

0:38:25.519,0:38:29.259
"Niisiis, ekvivalentvormi
teine iseärasus on selles,

0:38:29.259,0:38:31.309
et konkreetne töö

0:38:31.309,0:38:37.279
saab oma vastandi, abstraktse
inimtöö avaldumisvormiks."

0:38:37.279,0:38:39.149
Kolmas iseärasus,

0:38:39.149,0:38:43.429
samal leheküljel: "Ekvivalentvormi kolmas
iseärasus on järelikult selles,

0:38:43.429,0:38:46.849
et eratöö saab oma vastandi vormiks,

0:38:46.849,0:38:53.829
s. o. otseselt ühiskondlikus
vormis olevaks tööks."

0:38:53.829,0:38:59.549
Eelnevast ilmneb
mitmesuguseid vastuolusid.

0:38:59.549,0:39:05.430
Väärtuse väljenduseks on
mingi kindel kaup,

0:39:05.430,0:39:09.549
kindel tarbimisväärtus, mida
toodetakse kindlates, konkreetsetes

0:39:09.549,0:39:13.209
töötingimustes, ja mida

0:39:13.209,0:39:18.249
võib põhimõtteliselt toota
üks suvaline inimene -

0:39:18.249,0:39:18.729
kuid samas

0:39:18.729,0:39:21.880
saab väärtus olla ka tohutu

0:39:21.880,0:39:29.670
kaubatootmise maailma
üldine väljendus.

0:39:29.670,0:39:33.669
Pinge. Näite toomiseks ei ole vaja

0:39:33.669,0:39:37.429
vaadelda eraomandisse võtmist.

0:39:37.429,0:39:42.919
Kui kuld on rahakaubaks, kui kuld

0:39:42.919,0:39:47.489
on kõige kesksem kaup,

0:39:47.489,0:39:51.409
siis kes on kulla tootjad?

0:39:51.409,0:39:55.519
1960ndate lõpus oli huvitav hetk,

0:39:55.519,0:40:00.039
mil kaks kõige tähtsamat kulla-
tootjat maailmaturul olid

0:40:00.039,0:40:06.229
Nõukogude Liit ja Lõuna-Aafrika Vabariik.

0:40:06.229,0:40:11.609
Kapitalism polnud sellega sugugi rahul.

0:40:11.609,0:40:14.769
.

0:40:14.769,0:40:20.109
N. Liit ja Lõuna-Aafrika oleksid võinud
kogu kullavarude süsteemi segi lüüa,

0:40:20.109,0:40:24.410
turgu üle ujutades või muul moel.

0:40:24.410,0:40:25.970
Ja mingis mõttes

0:40:25.970,0:40:30.649
oli üks paljudest põhjustest,
miks Läänemaailmas mindi

0:40:30.649,0:40:34.969
1970ndatest alates mittemetallilisele

0:40:34.969,0:40:40.419
rahanduslikule alusele, seisnes selles,

0:40:40.419,0:40:47.419
et valitsejad Washingtonis,
Londonis, Tokyos jne. otsustasid,

0:40:47.889,0:40:52.259
et kulda ei saa rahandussüsteemi aluseks jätta,

0:40:52.259,0:40:53.939
et kullastandard pole enam võimalik

0:40:53.939,0:40:58.189
sellega seonduvate poliitiliste riskide tõttu.
Nii et need Marxi mainitud vastuolud

0:40:58.189,0:41:02.239
vallanduvad

0:41:02.239,0:41:05.959
väga erinevatel viisidel:

0:41:05.959,0:41:09.689
kes kontrollib rahavarusid, kes
kontrollib tarbimisväärtusi, millised

0:41:09.689,0:41:11.859
on töötingimused?

0:41:11.859,0:41:13.319
Mis juhtub, kui,

0:41:13.319,0:41:16.489
nagu aastal 1848, mil
järsku avastati hulk kulda

0:41:16.489,0:41:19.249
Kalifornias,

0:41:19.249,0:41:23.229
ja kuld tulvas maailmaturule?
Mis juhtus, kui

0:41:23.229,0:41:25.109
hispaanlased läksid

0:41:25.109,0:41:28.959
Lõuna-Ameerikasse ja varastasid
Inkade kulla

0:41:28.959,0:41:32.259
ning ujutasid Euroopa

0:41:32.259,0:41:37.219
16. ja 17. sajandil kullaga üle, põhjustades
suuremastaabilise inflatsiooni? Teisisõnu -

0:41:37.219,0:41:41.659
see, et mingi kindel kaup

0:41:41.659,0:41:45.789
võib olla üldine ekvivalent,

0:41:45.789,0:41:48.779
ja sellega seonduvad erilised kaasnähud -

0:41:48.779,0:41:50.719
see on problemaatiline.

0:41:50.719,0:41:54.670
Tegemist on justkui lihtsa suhtega
erilise ja üldise vahel,

0:41:54.670,0:41:56.469
ja erilisus

0:41:56.469,0:42:01.829
on üldise mõõduks.

0:42:01.829,0:42:03.949
Pinged, vastuolud,

0:42:03.949,0:42:07.989
rahanduslikud vastuolud kerkivad
edasises analüüsis tugevalt esile.

0:42:07.989,0:42:09.910
Ja siin rajab Marx

0:42:09.910,0:42:14.429
sellele alust.

0:42:14.429,0:42:16.469
Leheküljel 60

0:42:16.469,0:42:22.329
juhib ta tähelepanu millelegi
väga tähtsale vahetuse juures.

0:42:22.329,0:42:26.249
Marxile meeldib Aristotelest tsiteerida.

0:42:26.249,0:42:31.659
Ja ta on märganud, et Aristoteles väidab:

0:42:31.659,0:42:35.309
kui asju vahetatakse,

0:42:35.309,0:42:37.739
peab vahetuses olema

0:42:37.739,0:42:41.059
midagi võrdset.

0:42:41.059,0:42:48.059
Nii et Aristoteles esitas arusaama, et
vahetus viitab võrdsusele.

0:42:49.799,0:42:54.309
Kuid Aristotelesel ei saanud
olla tööväärtusteooriat.

0:42:54.309,0:42:58.299
Miks? - Orjanduse tõttu.

0:42:58.299,0:43:01.329
Töö vabaturu puudumine jne.

0:43:01.329,0:43:04.860
Aristoteles tabas midagi tähtsat
vahetuse loomuse kohta ja

0:43:04.860,0:43:07.320
majanduste loomuse kohta,

0:43:07.320,0:43:11.239
nimelt - ekvivalentsusprintsiibi.

0:43:11.239,0:43:14.829
See ei tähendanud tingimata ekvivalentsust,
võrdsust inimeste vahel, vaid võrdsust süsteemis -

0:43:14.829,0:43:18.769
'see on sellega võrdne'.

0:43:18.769,0:43:20.500
Ja see ekvivalentsusprintsiip

0:43:20.500,0:43:27.500
on turgude toimimisel suure tähtsusega.

0:43:28.839,0:43:31.079
Niisiis Aristoteles

0:43:31.079,0:43:35.079
ütleb leheküljel 60: "Vahetus (…)
ei ole võimalik võrdsuseta

0:43:35.079,0:43:40.349
ja võrdsus ei ole võimalk ühismõõtelisuseta"

0:43:40.349,0:43:41.909
See on

0:43:41.909,0:43:50.819
turgude töö mõistmiseks väga tähtis.

0:43:53.599,0:43:55.039
Kui selline

0:43:55.039,0:43:59.889
üldine ekvivalent hakkab järjest

0:43:59.889,0:44:04.519
rohkem argumenti sisenema, juhtub nii:

0:44:04.519,0:44:11.519
Marx kirjutab leheküljel 61:

0:44:14.009,0:44:20.469
"Kaubas peituvat tarbimisväärtuse
ja väärtuse sisemist vastuolu

0:44:20.469,0:44:25.619
väljendatakse järelikult
välise vastuolu kaudu,

0:44:25.619,0:44:29.279
s. o. kahe kauba suhte
kaudu, kus üks kaup,

0:44:29.279,0:44:33.499
mille väärtust väljendatakse,
on otseselt ainult tarbimisväärtuseks,

0:44:33.499,0:44:35.190
seevastu teine kaup,

0:44:35.190,0:44:41.799
milles väärtust väljendatakse,
on otseselt ainult vahetusväärtuseks."

0:44:41.799,0:44:44.689
Seega hakkame nägema

0:44:44.689,0:44:48.429
millegi ilmnemist, mis saab olema

0:44:48.429,0:44:50.779
argumendile otsustava tähtsusega.

0:44:50.779,0:44:53.589
Sisemine vastuolu

0:44:53.589,0:44:56.179
kauba sees

0:44:56.179,0:44:59.409
tarbimisväärtuse ja väärtuse vahel

0:44:59.409,0:45:03.679
hakkab lõpuks väljenduma kui
väline vastuolu kaupade

0:45:03.679,0:45:05.269
maailma ja

0:45:05.269,0:45:10.209
rahamaailma vahel.

0:45:10.209,0:45:12.519
Need kaks maailma

0:45:12.519,0:45:15.629
lahknevad järsku üksteisest.

0:45:15.629,0:45:20.879
Ja selle lahknemise tulemusena võivad
nad muutuda üksteisele vastuseisvateks.

0:45:20.879,0:45:24.910
Ehk toimub üleminek sisemiselt
vastuolult välisele

0:45:24.910,0:45:25.599
vastuolule,

0:45:25.599,0:45:34.629
millega võib kaasneda
vastuseis, antagonism.

0:45:39.619,0:45:45.679
Lugu lõppeb sellega,

0:45:45.679,0:45:50.839
kuidas arenenud väärtusvorm

0:45:50.839,0:45:57.499
muundub üldiseks ekvivalendiks,

0:45:57.499,0:46:01.949
mis omakorda tähendab,
et raha hakkab

0:46:01.949,0:46:04.919
väljendama,

0:46:04.919,0:46:09.429
et rahakaup hakkab
väljendama väärtust.

0:46:09.429,0:46:14.089
Ta kirjutab leheküljel 67:

0:46:14.089,0:46:14.879
"Lõpuks

0:46:14.879,0:46:19.999
omandab üks eriline kaubaliik
üldise ekvivalendi vormi,

0:46:19.999,0:46:24.349
sest kõik teised kaubad teevad
ta oma ühtse üldise

0:46:24.349,0:46:29.059
väärtusvormi materjaliks."

0:46:29.059,0:46:33.699
Nüüd pange tähele järgmist lauset:
"Kuid selsamal määral, mille võrra areneb

0:46:33.699,0:46:38.169
väärtusvorm üldse, areneb ka
vastandlikkus tema kahe pooluse,

0:46:38.169,0:46:45.169
relatiivse väärtusvormi
ja ekvivalentvormi vahel."

0:46:45.679,0:46:48.309
Ja see viib meid järgmise
alapeatüki juurde -

0:46:48.309,0:46:51.159
'Rahavorm'.

0:46:51.159,0:46:52.969
Nõndaks - seni oleme

0:46:52.969,0:46:55.559
vaadelnud, kuidas

0:46:55.559,0:46:59.749
konkreetne ja abstraktne
ühinevad vahetuses;

0:46:59.749,0:47:03.029
kuidas väärtuse relatiivne
ja ekvivalentvorm

0:47:03.029,0:47:04.589
arenemise jooksul

0:47:04.589,0:47:11.049
tekitavad rahakauba.

0:47:11.049,0:47:14.289
Enne fetišismi juurde asumist

0:47:14.289,0:47:21.289
võite esitada küsimusi
eelnenu kohta.

0:47:21.289,0:47:24.289
»ÕPILANE: Te käsitlesite huvitavalt

0:47:24.289,0:47:27.289
Marxi tõlgendamise loogilise
ja ajaloolise argumendi küsimust.

0:47:27.289,0:47:35.289
Inimesed rakendavad seda
ajaloo analüüsimisele

0:47:35.289,0:47:41.289
ja neil on oma arusaam ootamatustest ja
nende seadustamisest, mille järgi kapitalism

0:47:41.289,0:47:48.289
areneb juhuste jadana, mis omakorda
legitimiseeritakse. On ka teadvuse roll,

0:47:48.289,0:47:54.289
mis toob esile küsimuse 'tõest':

0:47:54.289,0:48:01.289
mida öelda ühiskondlike suhete kohta
kapitalistlikus maailmas, kui… kapitalismis

0:48:01.289,0:48:07.890
on väljendused kehastunud
vastuolulistes asjades,

0:48:07.890,0:48:15.890
väärtuseväljendus on mingi
tarbimisväärtusega vastuolus,

0:48:15.890,0:48:22.890
kuid tõe puhul peaks väljendus
ja sisu justkui kattuma…

0:48:22.890,0:48:27.660
Kas need on ainsad
absurdsused ühiskonnas?

0:48:27.660,0:48:31.390
»DAVID HARVEY: Mitte niivõrd absurdsused;
Marx rõhutab pidevalt

0:48:31.390,0:48:35.959
vastuolude omaksvõttu.

0:48:35.959,0:48:42.159
Ja nende vastuolude omaksvõtt
muutub omakorda arendavaks faktoriks.

0:48:42.159,0:48:44.709
Siin on palju pingeid…

0:48:44.709,0:48:50.369
Jõuame keerulise

0:48:50.369,0:48:51.709
argumendi juurde,

0:48:51.709,0:48:57.659
millel ei tahaks kaua
peatuda, kuid mis küsib:

0:48:57.659,0:49:00.420
kas peame siin silmas Marxi

0:49:00.420,0:49:03.429
esitusviisi?

0:49:03.429,0:49:09.799
Ja tema seletust vastuoludest? Või peame
silmas päriselt eksisteerivaid vastuolusid?

0:49:09.799,0:49:11.619
Olen juba viidanud,

0:49:11.619,0:49:15.359
et mind paelub, kuidas
Marx toob 1. peatükis välja

0:49:15.359,0:49:19.579
arusaama vastuolust rahavormi sees.

0:49:19.579,0:49:23.399
Ja seda vaadates mõtlen: miks
loobuti kullastandardist

0:49:23.399,0:49:26.780
1960ndate lõpus? Ja
"Kapitali" lugemine

0:49:26.780,0:49:30.940
on mul aidanud tõesti
seda asja selgemini mõista.

0:49:30.940,0:49:36.379
Kui lugeda kullastandardi kaotamisest,
ilmneb, et see oli tõsine asi.

0:49:36.379,0:49:38.830
Oldi närvilised N. Liidu ja Lõuna-Aafrika

0:49:38.830,0:49:42.409
mõjuvõimu suurenemise pärast.

0:49:42.409,0:49:46.309
Teate,

0:49:46.309,0:49:50.569
suhe Marxi argumendi ja meid
ümbritseva reaalsuse ning meie

0:49:50.569,0:49:54.329
igapäevaste pingete vahel - see
suhe on keeruline. Te peate

0:49:54.329,0:49:56.339
selle ise lahti mõtestama,

0:49:56.339,0:50:00.289
selle endas läbi töötama. Peate
seda tehes meeles pidama, et ta

0:50:00.289,0:50:02.629
esitab loogilise argumendi

0:50:02.629,0:50:07.189
nende vastuolude omaksvõtmisest,
internaliseerimisest.

0:50:07.189,0:50:10.659
Näiteks rahas. Mis on raha?

0:50:10.659,0:50:13.529
See on huvitav küsimus. Kui paljud
teist on eneselt küsinud:

0:50:13.529,0:50:17.049
mis on raha? Kust on see tulnud?

0:50:17.049,0:50:21.939
Charles Dickensi romaanis
"Dombey ja poeg" on härra Dombey

0:50:21.939,0:50:24.690
väikese Pauli surivoodi juures, kes küsib:

0:50:24.690,0:50:27.219
Isa, mis on raha?

0:50:27.219,0:50:32.069
Ja hr. Dombey, suur ettevõtja,
ei oska sellele vastata.

0:50:32.069,0:50:36.879
Väikese Pauli ema suri, ja Paul küsib:
kas raha saab ema tagasi tuua?

0:50:36.879,0:50:39.279
Jällegi on hr. Dombey vastusega kimpus.

0:50:39.279,0:50:42.689
Mis on raha?

0:50:42.689,0:50:48.130
See on alati meiega, me kasutame seda
pidevalt, kuid see on sügavalt vastuoluline.

0:50:48.130,0:50:53.339
Raha on vastuoluline ka meie suhtes
temaga, meie fetiši tingimustes.

0:50:53.339,0:50:57.999
Isegi mina ärkan vahel, et
kontrollida, mis toimub

0:50:57.999,0:51:00.390
minu pensionifondi aktsiatega…

0:51:00.390,0:51:04.359
Oleme raha suhtes fetišistlikud:
aktsiad kallinesid kaks

0:51:04.359,0:51:06.579
protsenti: juhhei!

0:51:06.579,0:51:11.409
Või nende hind langes 10%, millele reageerin
negatiivselt - nii et mul on vastuoluline

0:51:11.409,0:51:15.720
suhe aktsiaturgude kokkukukkumisega.
Ühelt poolt meeldib see poliitiliselt,

0:51:15.720,0:51:18.049
teiselt poolt vihkan seda isiklikult,

0:51:18.049,0:51:20.429
kuna mu pensionifond kannatab.

0:51:20.429,0:51:24.289
Sellised vastuolud ja pinged on
meie igapäevaelu osadeks

0:51:24.289,0:51:27.859
ja peame nende üle mõtlema.

0:51:27.859,0:51:31.419
Kaubafetišismi käsitleva alapeatüki
juures on huvitav, et sellel on täiesti

0:51:31.419,0:51:33.839
erinev kirjastiil.

0:51:33.839,0:51:38.119
Eelmises alapeatükis on
Marxi stiil raamatupidajalik -

0:51:38.119,0:51:41.369
'see on võrdne sellega' jne.

0:51:43.359,0:51:45.989
Siin seevastu Marx

0:51:45.989,0:51:50.749
hakkab tegelema

0:51:50.749,0:51:51.460
saladuste ja

0:51:51.460,0:51:56.619
libahuntide ja muu sellisega.

0:51:56.619,0:51:59.889
Kirjastiil on väga erinev.

0:51:59.889,0:52:04.309
Üks selle erinevuse tulemustest on, et

0:52:04.309,0:52:09.349
paljud peavad seda alapeatükki
argumendi kõrvaliseks osaks

0:52:09.349,0:52:11.229
"Kapitalis" - kui midagi,

0:52:11.229,0:52:13.680
mida võib kõrvale lükata.

0:52:13.680,0:52:17.640
Selle tõttu ei võta mõned seda

0:52:17.640,0:52:20.500
eriti tõsiselt, rääkides üldisest teooriast,

0:52:20.500,0:52:23.499
mille Marx "Kapitalis" esitab. Samas

0:52:23.499,0:52:27.519
teised jälle jätavad kõrvale "Kapitali"
üldteooria ja keskenduvad sellele osale

0:52:27.519,0:52:29.659
fetišismist kui põhilisele,

0:52:29.659,0:52:32.009
kui Marxi kullatükile, mida nad

0:52:32.009,0:52:34.349
arendavad mingiks suureks
sotsiaalkirjanduslikuks

0:52:34.349,0:52:35.909
teooriaks või midagi sellist.

0:52:35.909,0:52:40.139
On tähtis silmas pidada, et

0:52:40.139,0:52:44.769
Marx tõi nii selle kui ka 3. alapeatüki
sisse 2. trükis, lisamaterjalidest.

0:52:44.769,0:52:48.660
Ta kirjutas need ümber ja lisas 2. trükki,
seega oli tegemist väga teadliku

0:52:48.660,0:52:50.149
sammuga tema poolt.

0:52:50.149,0:52:54.759
Samuti räägib see tegu meile
Marxi tööviisist -

0:52:54.759,0:52:58.549
ta on täiesti rahul kirja-
stiilide vahetusega

0:52:58.549,0:53:01.999
ühelt teemalt teisele liikudes.

0:53:01.999,0:53:08.699
Ja tema kirjastiil vastab
sellele, mida ta tahab selgitada.

0:53:08.699,0:53:11.330
Tekib küsimus:

0:53:11.330,0:53:12.559
kuhu see alapeatükk

0:53:12.559,0:53:15.389
asetub

0:53:15.389,0:53:19.689
Marxi üldises argumentatsioonis?
Arvan, et see asetus

0:53:19.689,0:53:22.919
tuleb osaliselt välja juba

0:53:22.919,0:53:26.119
tema keelekasutusest:
kuidas asjad on varjatud,

0:53:26.119,0:53:30.130
asjade saladuslikkus

0:53:30.130,0:53:32.229
asjade mattumine,

0:53:32.229,0:53:34.899
asjade nähtamatu olek,

0:53:34.899,0:53:38.829
segav vastuolu

0:53:38.829,0:53:43.739
rahavormi üksikasjade ja
üldekvivalendi vahel, millena

0:53:43.739,0:53:45.780
rahavorm peaks toimima.

0:53:45.780,0:53:48.659
Seega taolised suhted

0:53:48.659,0:53:52.959
on juba esile toodud, nii et
nad muutuvad keskseks, nii nagu

0:53:52.959,0:53:58.519
need teised argumendi osad on kesksed.

0:53:58.519,0:54:03.069
Enne tagaplaanil olnud ideed
saavad järsku keskseteks

0:54:03.069,0:54:05.129
üldisele argumendile.

0:54:05.129,0:54:08.059
Ja siin huvitab Marxi

0:54:08.059,0:54:12.390
kaks asja.

0:54:12.390,0:54:16.669
Esiteks: kaubafetišismi

0:54:16.669,0:54:20.309
lahtiseletamine.

0:54:20.309,0:54:22.099
Kaubafetišismis muutub

0:54:22.099,0:54:26.640
harilik meeltega tajutav asi -

0:54:26.640,0:54:30.669
see muutub, nagu
ta kirjutab leheküljel 70,

0:54:30.669,0:54:34.589
"meelelis-ülemeeleliseks asjaks".

0:54:34.589,0:54:37.269
Millekski

0:54:37.269,0:54:44.269
(lk. 70) "meelelis-ülemeelelisteks
ehk ühiskondlikeks asjadeks."

0:54:48.759,0:54:52.389
Kauba müstiline iseloom,

0:54:52.389,0:54:55.249
nagu ta seda nimetab,

0:54:55.249,0:55:01.449
tuleneb selle ühiskondlikust iseloomust.

0:55:01.449,0:55:06.039
Ta kirjutab lk. 71: "Järelikult
seisab kaubavormi salapärasus

0:55:06.039,0:55:07.719
lihtsalt selles,

0:55:07.719,0:55:12.249
et inimesed näevad temas omaenda
töö ühiskondliku iseloomu peegeldust

0:55:12.249,0:55:16.349
tööproduktide eneste esemliku iseloomuna,
antud asjade ühiskondlike, looduse poolest

0:55:16.349,0:55:19.599
olemasolevate omadustena(…)"

0:55:19.599,0:55:21.900
Ja veidi allpool:

0:55:21.900,0:55:23.709
"See on ainult

0:55:23.709,0:55:27.969
kindel ühiskondlik suhe
inimeste eneste vahel,

0:55:27.969,0:55:31.229
mis siin omandab nende silmis
asjadevahelise suhte

0:55:31.229,0:55:35.089
fantastilise vormi."

0:55:35.089,0:55:38.059
Seejärel teeb ta
kõrvalmärkuse religioonist,

0:55:38.059,0:55:41.179
kuid jätkab siis:
"Seda ma nimetan fetišismiks,

0:55:41.179,0:55:43.620
mis on omane tööproduktidele,

0:55:43.620,0:55:46.529
kui neid toodetakse kaupadena;

0:55:46.529,0:55:51.059
see fetišism on järelikult
kaubatootmisest lahutamatu."

0:55:51.059,0:55:55.909
See lahutamatus kaubatootmisest
on äärmiselt tähtis.

0:55:55.909,0:55:58.599
See tähendab, et fetišismi ei saa

0:55:58.599,0:56:01.619
lihtsalt endalt ära pühkida.

0:56:01.619,0:56:04.579
See pole teadvuse probleem,

0:56:04.579,0:56:07.049
vaid miski,

0:56:07.049,0:56:09.349
mis on lahutamatuks osaks

0:56:09.349,0:56:13.079
kaupade tootmisel ja vahetamisel.

0:56:13.079,0:56:14.879
Marx jätkab

0:56:14.879,0:56:16.450
.

0:56:16.450,0:56:20.439
leheküljel 71, võtmetähtsusega lõigus:

0:56:20.439,0:56:24.579
"Teiste sõnadega, eratööd

0:56:24.579,0:56:28.059
kui ühiskondliku kogutöö lülid
realiseeruvad tegelikult alles

0:56:28.059,0:56:33.569
nende suhete kaudu, millesse
vahetus asetab tööproduktid ja

0:56:33.569,0:56:37.499
viimaste vahendusel ka tootjad.

0:56:37.499,0:56:40.039
Tootjad näevad seepärast

0:56:40.039,0:56:43.000
oma eratööde ühiskondlikke
suhteid sellena,

0:56:43.000,0:56:48.159
mis need suhted tegelikult on," -
pange tähele: 'näevad tegelikuna'

0:56:48.159,0:56:52.969
"s. o. mitte isikute eneste vahetute
ühiskondlike suhetena nende isikute töös,

0:56:52.969,0:56:56.539
vaid vastupidi, asjade kaudu ilmsiks
tulevate suhetena isikute vahel

0:56:56.539,0:57:03.539
ja asjade ühiskondlike suhetena."

0:57:08.509,0:57:13.179
Mõnes mõttes on argument lihtne.

0:57:13.179,0:57:16.900
Inimesed kapitalismis ei
seondu üksteisega

0:57:16.900,0:57:19.549
otseselt inimestena.

0:57:19.549,0:57:23.219
Nad seonduvad üksteisega
tohutu hulga toodete kaudu,

0:57:23.219,0:57:31.579
mida nad turul kohtavad.

0:57:31.579,0:57:37.349
Aga kui siseneme turule ja küsime:
miks see maksab kaks korda rohkem kui too?

0:57:37.349,0:57:42.099
siis oleme silmitsi ühiskondliku
suhte väljendusega,

0:57:42.099,0:57:45.359
mis on Marxi vaadetes seotud

0:57:45.359,0:57:51.419
väärtusega, ühiskondlikult
vajaliku tööajaga.

0:57:51.419,0:57:56.139
Mis on selle järeldused?

0:57:56.139,0:58:00.069
Neid on mitu.

0:58:00.069,0:58:01.709
Esiteks

0:58:01.709,0:58:05.849
ei ole meil võimalik teada

0:58:05.849,0:58:08.429
inimeste töötingimusi,

0:58:08.429,0:58:13.489
kes on töötanud meie
hommikusöögi valmistamisel.

0:58:13.489,0:58:15.769
Seda on võimatu teada,

0:58:15.769,0:58:19.529
see on nii keerukas ja laiaulatuslik.

0:58:19.529,0:58:23.199
Võtta arvesse töid, mis panustavad teiste
tööde tegemisse, mis omakorda panustavad jne jne.

0:58:23.199,0:58:27.489
Kivisüsi, millest valmistatakse terast,
mis omakorda läheb traktorite tootmiseks jne…

0:58:27.489,0:58:33.939
Miljonid inimesed on töötamas meile
hommikusöögi valmistamiseks.

0:58:33.939,0:58:36.440
Ja kerkib tähtis küsimus:

0:58:36.440,0:58:39.069
kust meie hommikusöök tuleb?

0:58:39.069,0:58:42.989
Kunagi alustasin oma

0:58:42.989,0:58:46.879
sissejuhatavaid geograafiakursusi selle
küsimusega: kust tuleb teie hommikusöök?

0:58:46.879,0:58:47.680
Ja

0:58:47.680,0:58:49.349
palusin neil selle üle mõtelda.

0:58:49.349,0:58:55.029
Ja esimene vastus oli: see tuleb supermarketist.
Aga mis oli enne supermarketit?

0:58:55.029,0:58:58.169
Ja mida teate inimeste kohta, kes söögi tootsid?
Nii arutlesime kolm nädalat,

0:58:58.169,0:59:05.049
kuni inimesed kursusel hakkasid ütlema:
ma ei söönudki täna hommikusööki.

0:59:05.049,0:59:10.119
Tegemist võis olla tekkinud süütundega,

0:59:10.119,0:59:13.269
millele selliselt vastati.

0:59:13.269,0:59:17.059
Pean siin silmas seda, et

0:59:17.059,0:59:18.839
ühiskondlikud suhted

0:59:18.839,0:59:21.359
asjade vahel

0:59:21.359,0:59:26.489
on vahendajaks meie ja
kogu meid ümbritseva vahel.

0:59:26.489,0:59:28.369
Marx seda argumenti ei esita, kuid

0:59:28.369,0:59:33.160
olen seda ise esitanud vaidlustes

0:59:33.160,0:59:37.390
usklike inimestega, kes rõhutavad
head moraalset käitumist, kuid

0:59:37.390,0:59:41.619
nende headus on alati seotud
isiklike suhetega: ollakse head naabri

0:59:41.619,0:59:42.440
suhtes,

0:59:42.440,0:59:45.909
aidatakse inimest tänavalt jne.

0:59:45.909,0:59:49.779
Aga kui küsida: kuidas suhtute kõigisse neisse
inimestesse, kes teile hommikusöögi lauale toovad?

0:59:49.779,0:59:53.689
Milline on teie moraalne vastutus nende ees? -
Siis on vastuseks: 'See mind

0:59:53.689,0:59:57.229
ei huvita.'
Kuid just selles

0:59:57.229,1:00:00.719
peitub meie tõeline
ühenduvus töö maailmaga.

1:00:00.719,1:00:05.379
Ja on väga raske sellest teada saada,
ehkki vahel kuuleme,

1:00:05.379,1:00:08.809
et mingi

1:00:08.809,1:00:12.890
asi on toodetud kohutavates
töötingimustes, ja et me peaksime

1:00:12.890,1:00:14.419
seda boikoteerima.

1:00:14.419,1:00:16.289
Kuid näete, et see

1:00:16.289,1:00:20.839
maailm on uskumatult keeruline,

1:00:20.839,1:00:27.839
kuidas turusüsteem ja eriti
rahakaup varjab meie eest

1:00:27.959,1:00:32.749
nii palju selle kohta, mis
maailmas toimub.

1:00:32.749,1:00:36.750
Nii et Marx alustab üleskutsega

1:00:36.750,1:00:42.469
seista silmitsi selle maailma toimimisega

1:00:42.469,1:00:46.639
ja mõista, et see on
meie eest varjatud

1:00:46.639,1:00:53.469
turu omaduste tõttu.

1:00:53.469,1:00:55.999
Ja seda tehes

1:00:55.999,1:00:59.539
Marx

1:00:59.539,1:01:01.890
toob taas esile idee, et

1:01:01.890,1:01:04.229
kaubad on objektiivsed,

1:01:04.229,1:01:07.139
nad on olemas.

1:01:07.139,1:01:09.389
Te ei saa minna supermarketisse

1:01:09.389,1:01:12.750
ja salatit vaadates teada saada,
kas see on toodetud

1:01:12.750,1:01:18.469
kurnavates töötingimustes.

1:01:18.469,1:01:23.010
Seda pole võimalik tuvastada,
ja kui teil on näiteks viinamarjade boikott

1:01:23.010,1:01:23.829
mingis kohas,

1:01:23.829,1:01:26.319
leiate, et need viinamarjad
on tegelikult

1:01:26.319,1:01:30.859
toodetud kuskil mujal.

1:01:30.859,1:01:32.949
Kuid siis läheb ta veidi edasi

1:01:32.949,1:01:34.949
ja kirjutab nii:

1:01:34.949,1:01:39.159
me peame mõistma, kirjutab ta
lk. 72, et "Inimesed ei kõrvuta järelikult

1:01:39.159,1:01:43.169
oma töö produkte kui väärtusi

1:01:43.169,1:01:47.979
mitte sellepärast, et need asjad
on neile lihtsalt ühesuguse inimtöö

1:01:47.979,1:01:48.929
asjalised kestad.

1:01:48.929,1:01:51.019
Vastupidi.

1:01:51.019,1:01:53.759
Võrrutades vahetuses üksteisega

1:01:53.759,1:01:55.910
oma mitmesuguseid produkte,

1:01:55.910,1:01:59.439
võrrutavad inimesed üksteisega
oma mitmesuguseid tööliike.

1:01:59.439,1:02:04.379
Nad ei ole sellest teadlikud, aga nad teevad seda.
Niisiis, väärtusele ei ole kirjutatud otsa ette,

1:02:04.379,1:02:05.589
mis ta on.

1:02:05.589,1:02:08.410
Pigemini muudab väärtus
iga tööprodukti

1:02:08.410,1:02:10.959
ühiskondlikuks hieroglüüfiks."

1:02:10.959,1:02:12.970
Hiljem, nagu ta kirjutab, püüame

1:02:12.970,1:02:16.779
me seda hieroglüüfi dešifreerida.

1:02:16.779,1:02:21.380
Aga: "Hiljem tehtud teaduslik avastus, et
tööproduktid, kuivõrd nad on väärtused,

1:02:21.380,1:02:25.299
on ainult nende tootmiseks kulutatud
inimtöö asjaline väljendus,

1:02:25.299,1:02:29.399
avab küll uue epohhi
inimsoo arenemise ajaloos,

1:02:29.399,1:02:33.779
aga ei kõrvalda sugugi
töö ühiskondliku iseloomu

1:02:33.779,1:02:37.369
esemlikku näilisust."

1:02:37.369,1:02:42.759
Jällegi räägib Marx siin
vahetusprotsessi üldistumisest -

1:02:42.759,1:02:43.979
.

1:02:43.979,1:02:49.279
kaupade maailm, globaalne struktuur.

1:02:49.279,1:02:53.339
Ja jälle naaseb ta mõtte juurde,
et väärtus ei kõnni ringi,

1:02:53.339,1:02:55.899
kuulutades enda olemust.

1:02:55.899,1:03:01.129
Väärtus, väärtuse mõiste kerkib
üles kõikidest nendest protsessidest.

1:03:01.129,1:03:04.939
Väärtus ei eelne neile,
vaid kerkib neist protsessidest.

1:03:04.939,1:03:07.839
Ja väärtussuhte loomine

1:03:07.839,1:03:13.399
on eriomane kapitalistlikule ühiskonnale

1:03:13.399,1:03:17.159
Just kapitalistliku ühiskonna tingimustes

1:03:17.159,1:03:21.469
tuldi välja tööväärtusteooriaga.

1:03:21.469,1:03:23.119
Tegelikult üks esimesi, kes

1:03:23.119,1:03:28.159
esitas ühe versiooni tööväärtusteooriast,
oli Thomas Hobbes.

1:03:28.159,1:03:33.719
Sellele järgneb rida käsitlusi
Locke'ilt, Hume'ilt ja teistelt.

1:03:33.719,1:03:35.059
Ja viimaks

1:03:35.059,1:03:39.109
leiame tööväärtusteooria
Adam Smithilt

1:03:39.109,1:03:41.969
ja Ricardolt.

1:03:41.969,1:03:45.589
Seega pole tööväärtusteooria igavesti
olemas olnud, vaid see

1:03:45.589,1:03:46.279
tõusis esile

1:03:46.279,1:03:54.000
koos kapitalismiga.
Aga tööväärtusteooria

1:03:54.000,1:03:59.059
klassikalises poliitilises ökonoomias tegeles

1:03:59.059,1:04:00.079
tööajaga,

1:04:00.079,1:04:04.459
kuid mitte ühiskondlikult vajaliku tööaja ega
konkreetse ja abstraktse töö erinevusega,

1:04:04.459,1:04:08.849
millest Marx räägib.

1:04:08.849,1:04:13.049
Tööväärtusteooria esiletõus
käis seega kaasas

1:04:13.049,1:04:18.059
kodanliku ajajärgu tõusuga.

1:04:18.059,1:04:20.669
Ja sellest järeldub,

1:04:20.669,1:04:23.439
et kodanliku majanduse,

1:04:23.439,1:04:28.619
kapitalismi häving

1:04:28.619,1:04:30.399
nõuab

1:04:30.399,1:04:32.549
teistsuguse väärtusstruktuuri ehitamist,

1:04:32.549,1:04:35.109
alternatiivset väärtussüsteemi.

1:04:35.109,1:04:39.150
Ja kui te tahate kapitalistliku
väärtussüsteemi asemele midagi muud,

1:04:39.150,1:04:43.279
tuleb teil kiiresti
revolutsionäärideks hakata,

1:04:43.279,1:04:46.559
sest see on domineeriv väärtusvorm

1:04:46.559,1:04:48.099
meie praeguses ühiskonnas.

1:04:48.099,1:04:52.929
Ja nagu Marx ütleb, see
töötab meie tahtest hoolimata.

1:04:52.929,1:04:59.309
Me ei näe seda ega mõista
selle tagajärgi.

1:04:59.309,1:05:03.459
Tagajärjeks on skisofreenilised
väärtusvormid:

1:05:03.459,1:05:06.969
head inimestevahelised suhted,
kuid täielik hoolimatus turu kaudu

1:05:06.969,1:05:09.669
toimuva suhtes.

1:05:09.669,1:05:19.649
Sellist tüüpi lahknevused.

1:05:19.969,1:05:23.169
Seejärel tutvustab Marx meile midagi,

1:05:23.169,1:05:25.099
mis omandab

1:05:25.099,1:05:26.269
suure tähtsuse

1:05:26.269,1:05:28.759
teises peatükis ("Vahetusprotsess").

1:05:28.759,1:05:31.909
Leheküljel 73

1:05:31.909,1:05:36.529
räägib ta, missuguses

1:05:36.529,1:05:42.129
proportsioonis produkte vahetatakse.

1:05:42.129,1:05:47.410
Ja loomulikult varieeruvad need
vahetussuhted laialt.

1:05:47.410,1:05:52.089
"Väärtuse suurused muutuvad vahetpidamata,
olenematult vahetajate tahtest,

1:05:52.089,1:05:55.799
ettenägemisest ja tegevusest.

1:05:55.799,1:05:59.099
Vahetajate silmis omandab nende
eneste ühiskondlik liikumine

1:05:59.099,1:06:05.619
asjade liikumise vormi, mille kontrolli
all nad on, selle asemel et seda ise kontrollida."

1:06:05.619,1:06:08.769
S.t. kontrolli all on tootjad.

1:06:08.769,1:06:11.919
Kes seda süsteemi juhivad?

1:06:11.919,1:06:13.669
Kas tootjad?

1:06:13.669,1:06:18.529
Või juhib süsteem neid?

1:06:18.529,1:06:25.789
Loomulikult pole argument, et
süsteem kontrollib tootjaid,

1:06:25.789,1:06:27.989
ainuomane Marxile.

1:06:27.989,1:06:29.589
Seda propageeris kõige

1:06:29.589,1:06:33.199
jõulisemalt Adam Smith,

1:06:33.199,1:06:37.709
oma 'turu nähtamatu käega'.

1:06:37.709,1:06:42.159
Turu nähtamatu käsi juhib
Smithi käsituses asju.

1:06:42.159,1:06:47.339
Korralikult ja täiuslikult

1:06:47.339,1:06:53.139
töötavas turumajanduses poleks
üksikindiviidil süsteemi üle mingit kontrolli.

1:06:53.139,1:07:00.629
Kontrollivaks mehhanismiks oleks turg.

1:07:00.629,1:07:04.579
Ja see turu nähtamatu
käsi juhib meid

1:07:04.579,1:07:11.579
kapitalistliku utoopia suunas.

1:07:12.809,1:07:15.499
Kuid Marx vastab,

1:07:15.499,1:07:19.239
et selles turusüsteemis,

1:07:19.239,1:07:23.749
leheküljel 73,

1:07:23.749,1:07:25.409
"(…)üksikud eratööd(…)

1:07:25.409,1:07:27.889
"(…)redutseeruvad pidevalt

1:07:27.889,1:07:33.309
(…)sellepärast, et eratöö produktide
juhuslikes, alatasa kõikuvais vahetussuhteis…"

1:07:33.309,1:07:34.669
(võite seda käsitleda kui

1:07:34.669,1:07:38.119
kõikumisi pakkumises ja nõudluses),

1:07:38.119,1:07:44.079
paneb end vägivaldselt maksma nende produktide
tootmiseks ühiskondlikult vajalik tööaeg,

1:07:44.079,1:07:51.059
mis avaldub reguleeriva loodusseadusena, just nagu näiteks
raskusseadus, kui maja kellegi pea kohal kokku variseb.

1:07:51.059,1:07:56.369
Väärtuse suuruse määratavus
tööaja kaudu on seega

1:07:56.369,1:08:00.159
relatiivsete kaubaväärtuste
nähtava liikumise taga peituv saladus."

1:08:00.159,1:08:02.769
'kaubaväärtuste nähtav liikumine' - turu kõikumine.

1:08:02.769,1:08:07.359
"Selle saladuse avastamine kõrvaldab
küll illusiooni, nagu oleks tööproduktide

1:08:07.359,1:08:09.349
väärtuse suurus

1:08:09.349,1:08:16.349
määratav puhtjuhuslikult, aga ta ei
kõrvalda väärtuse suuruse asjalist vormi."

1:08:18.900,1:08:23.440
Kõikide turukõikumiste ja
turu nähtamatu käe seest

1:08:23.440,1:08:25.939
kerkib välja reguleeriv printsiip

1:08:25.939,1:08:28.509
ja selleks reguleerivaks printsiibiks

1:08:28.509,1:08:32.579
on ühiskondlikult vajalik tööaeg,

1:08:32.579,1:08:34.729
mis sisaldub kaupades

1:08:34.729,1:08:35.859
ja mis paneb paika

1:08:35.859,1:08:40.259
keskmise vahetussuhte teiste
kaupadega võrreldes.

1:08:40.259,1:08:46.969
Ja sellest tuleneb reguleeriv printsiip.

1:08:46.969,1:08:49.689
See on esimene osa

1:08:49.689,1:08:52.140
fetišismiargumendist.

1:08:52.140,1:08:55.659
Kohe järgneb argumendi teine osa,

1:08:55.659,1:09:01.119
milles Marx viib selle mõttemaailma.

1:09:01.119,1:09:04.789
Kuidas mõelda maailma üle,

1:09:04.789,1:09:09.509
kui füüsilised näitajad

1:09:09.509,1:09:12.069
ütlevad: see on selline,

1:09:12.069,1:09:19.069
aga meie saame sellest aru teisiti?

1:09:20.089,1:09:23.089
Fetišismi mõiste

1:09:23.089,1:09:25.139
viitab, et midagi

1:09:25.139,1:09:27.979
saab vaadelda sügavuti,

1:09:27.979,1:09:32.279
mittepinnapealselt.

1:09:32.279,1:09:37.539
Marx on kuskil kirjutanud, et

1:09:37.539,1:09:42.579
kui kõik oleks nii, nagu see pealiskaudsel
vaatlusel näib, poleks vajadust teaduse järele.

1:09:42.579,1:09:46.329
Tema püüab luua poliitilise
ökonoomia teadust

1:09:46.329,1:09:48.649
ja võtab seda teadust väga tõsiselt.

1:09:48.649,1:09:51.400
Seda tehes püüab ta luua aparaati,

1:09:51.400,1:09:53.179
mis tungiks

1:09:53.179,1:09:57.509
fetišismi ja välisilme taha.
Aga kuidas seda teha?

1:09:57.509,1:10:02.130
Kuidas on teised sellele
küsimusele lähenenud?

1:10:02.130,1:10:05.730
Marx avastab loomulikult,
et paljud inimesed on

1:10:05.730,1:10:11.589
lasknud end petta välisilmetest.

1:10:11.589,1:10:17.030
Kuid läheme tagasi tähtsa asja juurde:
nad näivad nagu nad tegelikult on, välisilmed

1:10:17.030,1:10:23.269
pole lihtsalt illusioonid.

1:10:23.269,1:10:28.030
Me tõepoolest käime supermarketis,
ostleme, maksame raha,

1:10:28.030,1:10:29.840
kõik need asjad toimuvad

1:10:29.840,1:10:31.830
meie tegudes.

1:10:31.830,1:10:38.679
Näeme ennast neid tegusid sooritamas
ja need on reaalsed.

1:10:38.679,1:10:43.319
Selle reaalsusega peab arvestama,

1:10:43.319,1:10:51.679
samal ajal arvestades ka
aluseks oleva struktuuriga.

1:10:51.679,1:10:54.269
Sarnasel viisil

1:10:54.269,1:10:58.949
toimitakse ka paljudes
teaduslikes ettevõtmistes.

1:10:58.949,1:11:03.320
Ka psühhoanalüüs ütleb: vaadake,

1:11:03.320,1:11:08.560
käitumise väline ilme peidab midagi muud.

1:11:08.560,1:11:10.850
Kuid psühhoanalüütik ei ütleks:

1:11:10.850,1:11:15.190
'See inimene, kes vihaselt noaga vehib,
tunneb end lihtsalt ebakindlana,

1:11:15.190,1:11:18.759
nii et ei tasu muretseda
noavehkimise pärast.'

1:11:18.759,1:11:20.569
Ei - sellest inimesest tuleb eemale hoida.

1:11:20.569,1:11:24.260
Ei saa öelda, et see on illusioon -

1:11:24.260,1:11:25.810
see on tõeline.

1:11:25.810,1:11:30.459
Kuid samas on teada, et
toimub midagi rohkemat, kui

1:11:30.459,1:11:33.959
väliselt näib. Marxi
argument on samalaadne,

1:11:33.959,1:11:35.669
ta on tegelikult teerajaja

1:11:35.669,1:11:39.719
sellisele argumenteerimisviisile
ühiskonnateadustes.

1:11:39.719,1:11:42.030
Ja paljud on selle minu arvates

1:11:42.030,1:11:44.439
temalt laenanud.

1:11:44.439,1:11:47.590
Seejärel huvitab Marxi, kuidas

1:11:47.590,1:11:50.469
väliseid ilmeid on tõlgendatud

1:11:50.469,1:11:59.760
klassikalises poliitilises ökonoomias.

1:12:00.090,1:12:01.669
Ta kirjutab

1:12:01.669,1:12:05.429
lehekülgedel 73-74:
"Mõtlemine inimelu vormide üle,

1:12:05.429,1:12:09.809
järelikult ka nende vormide teaduslik analüüs,
läheb üldse tegelikule arenemiskäigule

1:12:09.809,1:12:11.570
vastassuunalist teed.

1:12:11.570,1:12:15.860
Ta algab post festum (tagantjärele),
s. o. lähtub arenemisprotsessi

1:12:15.860,1:12:16.799
valmis tulemustest." See tähendab:

1:12:16.799,1:12:20.459
peame mõistma praegust maailma ja
minema uurimises tagasi

1:12:20.459,1:12:23.449
alguse juurde..

1:12:23.449,1:12:27.479
"Nii on alles kaubahindade analüüs

1:12:27.479,1:12:30.840
viinud väärtuse suuruse määramiseni…"

1:12:30.840,1:12:32.750
Alustasime ju supermarketist ja

1:12:32.750,1:12:36.199
küsisime: mis on ühine väärtus?

1:12:36.199,1:12:40.639
"Aga just see kaupade maailma
lõplik vorm – rahavorm – varjab

1:12:40.639,1:12:42.649
asjade taga eratööde
ühiskondlikku iseloomu

1:12:42.649,1:12:45.819
ja järelikult ka eratööliste
ühiskondlikke suhteid,

1:12:45.819,1:12:49.949
selle asemel et neid

1:12:49.949,1:12:53.369
suhteid nähtavale tuua."

1:12:53.369,1:12:58.119
Edasi räägib Marx kodanliku
majandusteaduse kategooriatest:

1:12:58.119,1:13:02.619
"Seda laadi vormid moodustavadki kodanliku
majandusteaduse kategooriad. Need on

1:13:02.619,1:13:06.480
ühiskondlikult kehtivad, niisiis objektiivsed
mõtlemisvormid… nende tootmissuhete kohta,

1:13:06.480,1:13:11.139
mis valitsevad selle ajalooliselt määratletud
ühiskondliku tootmisviisi, kaubatootmise puhul.

1:13:11.139,1:13:15.349
Seepärast kogu kaupade maailma müstilisus,
kogu imelisus ja tontlikkus, mis mähivad udusse

1:13:15.349,1:13:17.760
kaubatootmise alusel toodetud tööproduktid,

1:13:17.760,1:13:19.900
– see kõik kaob otsekohe, niipea kui me

1:13:19.900,1:13:23.849
läheme üle teistele tootmisvormidele."

1:13:23.849,1:13:30.599
Järgmisena käsitleb Marx
Robinson Crusoe müüti.

1:13:30.599,1:13:33.150
Robinson Crusoe müüti kasutasid

1:13:33.150,1:13:38.380
toonased poliitilised ökonomistid, et
fantaseerida, kuidas keegi

1:13:38.380,1:13:43.369
hakkaks looduslikes tingimustes

1:13:43.369,1:13:47.309
korraldama oma elu ja suhet loodusega -

1:13:47.309,1:13:50.769
mida ja kuidas teha jne.

1:13:50.769,1:13:54.349
Selle müüdi lõi Daniel Defoe

1:13:54.349,1:13:58.950
ja Crusoe-majandus on olnud
tähtsaks aspektiks kogu

1:13:58.950,1:14:01.089
poliitilis-ökonoomilisele teooriale.

1:14:01.089,1:14:04.949
Kuid Marx naljatleb selle üle, märkides:

1:14:04.949,1:14:09.339
"Seda õpetavad talle kogemused,
ja meie Robinson,

1:14:09.339,1:14:14.029
päästnud laevahukust kella,
pearaamatu, tindi ja sule, hakkab

1:14:14.029,1:14:16.409
ehtsa inglasena otsekohe
pidama arvet iseenda üle."

1:14:16.409,1:14:21.489
Teisisõnu põhines see fantaasia
Inglise poliitilis-ökonoomilisel elul,

1:14:21.489,1:14:25.500
mille majandusteadlased üle võtsid,
väites, et niiviisi

1:14:25.500,1:14:29.429
reguleeriks ratsionaalne
inimene looduse tingimustes

1:14:29.429,1:14:32.769
oma elu. Marxile teeb see nalja,

1:14:32.769,1:14:35.579
ja ta paneb ette
Robinsoni saarelt lahkuda.

1:14:35.579,1:14:41.749
Muide, minu arvates oleks majandus-
teadlased pidanud võtma teise Defoe romaani:

1:14:41.749,1:14:44.609
"Moll Flandersi".

1:14:44.609,1:14:50.349
See on palju parem. Moll on
klassikaline kaubanduslik tegelane.

1:14:50.349,1:14:54.249
Ta spekuleerib oma seikluste
käigus teiste inimeste ihadega

1:14:54.249,1:14:57.110
ja laseb teistel spekuleerida
enda ihadega.

1:14:57.110,1:15:00.929
Ja "Moll Flandersis" on
suurepärane koht, kus

1:15:00.929,1:15:06.349
Moll kulutab oma viimase rahanatukese
tõlla ja kleidi hankimiseks,

1:15:06.349,1:15:09.829
et olla balli jaoks elegantne.
Seal ballil kohtab ta ühte meest,

1:15:09.829,1:15:13.449
kellega koos Moll pärast tantsimist
otsustab abielluda ja põgeneda;

1:15:13.449,1:15:15.960
kuid järgmisel hommikul kohalikus
võõrastemajas ärgates ütleb mees:

1:15:15.960,1:15:18.530
'Loodan, et sul on raha, kuna olen täiesti laostunud'.

1:15:18.530,1:15:21.790
Moll vastab, et ka tema on laostunud, ja
nad naeravad ja lahkuvad üksteisest. See on

1:15:21.790,1:15:23.949
hiilgav moment, mis näitab

1:15:23.949,1:15:27.429
kaupade kokkupõrget. Lisaks
rändab Moll kolooniates,

1:15:27.429,1:15:30.539
Virginias, ta pannakse
võlavanglasse…

1:15:30.539,1:15:32.179
See romaan pakub palju paremaid

1:15:32.179,1:15:37.449
kapitalismi metafoore kui
"Robinson Crusoe".

1:15:37.449,1:15:41.219
Siiski lahkume Robinsoni saarelt

1:15:41.219,1:15:43.169
ja hakkame vaatlema

1:15:43.169,1:15:47.650
eelkapitalistlikku olukorda,

1:15:47.650,1:15:53.859
isikliku sõltuvuse maailma
keskaja Euroopas.

1:15:53.859,1:15:56.480
Marx räägib teoorjusest,

1:15:56.480,1:16:00.980
milles "isikute ühiskondlikud
suhted nende töös

1:16:00.980,1:16:03.550
avalduvad siin igal juhul
nende eneste isiklike suhetena

1:16:03.550,1:16:06.729
ega ole peidetud asjade,

1:16:06.729,1:16:09.779
tööproduktide ühiskondlike suhete varju."

1:16:09.779,1:16:15.439
Isanda jaoks töötamine tähendab
teoorjale kindla arvu tundide kulutamist

1:16:15.439,1:16:16.790
mõisas.

1:16:16.790,1:16:20.349
Kogu lugu. Valitseb isiklik sõltuvussuhe.

1:16:20.349,1:16:22.449
Selles pole midagi

1:16:22.449,1:16:26.650
segast ega hämarat. Sama käib ka

1:16:26.650,1:16:29.569
patriarhaalse töönduse ja talupere kohta.

1:16:29.569,1:16:32.449
Edasi kirjutab ta

1:16:32.449,1:16:34.820
leheküljel 76:

1:16:34.820,1:16:36.569
"Kujutleme nüüd lõpuks,

1:16:36.569,1:16:41.069
vahelduse mõttes, vabade inimeste liitu,
kes töötavad ühiste tootmisvahenditega

1:16:41.069,1:16:45.210
ja kulutavad plaanikindlalt
oma individuaalseid tööjõude

1:16:45.210,1:16:48.609
kui üht ühiskondlikku tööjõudu."

1:16:48.609,1:16:52.099
See on üks haruldasi lõike, milles
Marx fantaseerib selle üle,

1:16:52.099,1:16:56.840
milline oleks sotsialism. Ta jätkab:

1:16:56.840,1:17:00.829
"Siin korduvad kõik Robinsoni
töö määrangud, kuid mitte

1:17:00.829,1:17:03.239
individuaalses, vaid ühiskondlikus ulatuses."

1:17:03.239,1:17:05.130
Edasi kirjutab Marx (lk. 76),

1:17:05.130,1:17:09.629
kuidas ühiskondlikud suhted
sellises ühiskonnas

1:17:09.629,1:17:16.629
jääksid "läbipaistvalt lihtsaks
nii tootmises kui ka jaotuses."

1:17:16.780,1:17:21.350
Nii et Marx kirjeldab kindlat omadust -

1:17:21.350,1:17:24.989
ühiskondlike suhete läbipaistmatust

1:17:24.989,1:17:28.670
kapitalismi tingimustes - ja
võrdleb neid alternatiivsete

1:17:28.670,1:17:33.260
tootmisviisidega, et rõhutada meie

1:17:33.260,1:17:37.159
tänapäeva maailma eripära.

1:17:37.159,1:17:40.250
Edasi esitab

1:17:40.250,1:17:42.469
ta mõned vaidlusttekitavad

1:17:42.469,1:17:46.249
ja huvitavad märkused:

1:17:46.249,1:17:50.449
"Kaubatootjate ühiskonnale, kellede iseloomulik
ühiskondlik tootmissuhe seisab selles,

1:17:50.449,1:17:54.039
et nad suhtuvad oma produktidesse
kui kaupadesse, s. o. kui väärtustesse,

1:17:54.039,1:17:58.730
ja selles asjalises vormis
kõrvutavad oma üksikuid eratöid

1:17:58.730,1:18:02.310
kui ühesugust inimtööd,

1:18:02.310,1:18:05.459
– sellele ühiskonnale on
kõige sobivamaks usundivormiks

1:18:05.459,1:18:09.789
ristiusk oma abstraktse inimese kultusega,
ja eriti ristiusu kodanlikud teisendid,

1:18:09.789,1:18:12.270
nagu protestantism, deism jne."

1:18:12.270,1:18:15.710
Nagu teate, pööras Max Weber
selle teesi hiljem

1:18:15.710,1:18:19.619
ringi, väites, et kapitalism on tegelikult
selle usundi väljendus. Marx

1:18:19.619,1:18:20.900
aga väitab, et

1:18:20.900,1:18:23.789
religiooni muundumine

1:18:23.789,1:18:25.209
oli hoopis peegeldus:

1:18:25.209,1:18:29.649
esiletõusnud kaubasuhete,
väärtusteooria,

1:18:29.649,1:18:30.250
abstraktse

1:18:30.250,1:18:33.980
inimtöö väärtuse ja taoliste
asjade peegeldus.

1:18:33.980,1:18:36.780
Ja et usundite kindel vorm

1:18:36.780,1:18:39.119
liigub üldjoontes paralleelselt

1:18:39.119,1:18:45.799
muutustega majanduslikus ja
poliitilises struktuuris.

1:18:45.799,1:18:50.039
Ta jätkab: "Vana-Aasia, antiikaja jne. tootmisviisides

1:18:50.039,1:18:53.170
etendab produkti muutumine kaubaks

1:18:53.170,1:18:58.129
ja järelikult inimeste kui kaubatootjate
olemine teisejärgulist osa…"

1:18:58.129,1:19:02.799
Ning ta räägib mõjust, mida

1:19:02.799,1:19:06.909
vahetus turgudel avaldab usunditele.

1:19:06.909,1:19:09.500
Ja need usundid omakorda

1:19:09.500,1:19:14.900
mõjutavad (lk. 77) "loomuliku
sugukondliku ühtekuuluvuse nabanööri,

1:19:14.900,1:19:20.049
mis seob teda teiste inimestega, või nad
põhinevad otsestel võimu ja alluvuse suhetel.

1:19:20.049,1:19:23.379
Nad on tingitud töö tootlike
jõudude madalast arenemisastmest

1:19:23.379,1:19:24.880
ja sellele vastavaist

1:19:24.880,1:19:28.920
piiratud suhetest inimeste vahel
nende materiaalses elutootmis-

1:19:28.920,1:19:29.659
protsessis,

1:19:29.659,1:19:33.419
niisiis inimeste piiratud suhetest
üksteisega ja loodusega.

1:19:33.419,1:19:37.989
See tegelik piiratus peegeldub ideaalselt
vanades loodus- ja rahvausundites."

1:19:37.989,1:19:42.059
Ja veidi allpool: "Ühiskondliku elu protsessi,
s. o. materiaalse tootmisprotsessi vorm

1:19:42.059,1:19:44.199
vabaneb oma müstilisest uduloorist alles siis,

1:19:44.199,1:19:47.120
kui ta hakkab alluma inimeste
teadlikule plaanipärasele kontrollile

1:19:47.120,1:19:50.919
kui inimeste vaba ühiskondliku liidu produkt.

1:19:50.919,1:19:54.380
Selleks aga on vaja teatavat ühiskonna

1:19:54.380,1:19:58.409
materiaalset alust ehk rida teatavaid
materiaalseid olemasolutingimusi,

1:19:58.409,1:20:05.409
mis omakorda on pika ja piinarikka
arenemisprotsessi loomulikult kujunenud produkt."

1:20:06.919,1:20:12.780
See on Marx oma oletuslikus režiimis,

1:20:12.780,1:20:17.000
rääkimas ideede ja uskumuste

1:20:17.000,1:20:19.749
mitteimmuunsusest.

1:20:19.749,1:20:24.699
Selline lähenemine on omane ka
järgmisele kolmele leheküljele.

1:20:24.699,1:20:27.469
On palju vaidlusi

1:20:27.469,1:20:29.380
selle

1:20:29.380,1:20:32.099
tõsiseltvõetavusest.

1:20:32.099,1:20:33.989
Kuid on selge,

1:20:33.989,1:20:39.599
nagu ta kirjutab leheküljel 79,

1:20:39.599,1:20:41.809
et ta kordab

1:20:41.809,1:20:46.800
reduktsionistlikku argumenti,

1:20:46.800,1:20:49.969
kui ütleb märkuses 33:

1:20:49.969,1:20:52.909
"(…)minu seisukoht, et teatav tootmisviis

1:20:52.909,1:20:57.760
ja sellele vastavad tootmissuhted, lühidalt

1:20:57.760,1:21:00.320
'ühiskonna majanduslik struktuur

1:21:00.320,1:21:05.129
on reaalseks baasiks, millel kerkib
juriidiline ja poliitiline pealisehitus

1:21:05.129,1:21:09.440
ja millele vastavad kindlad
ühiskondliku teadvuse vormid',

1:21:09.440,1:21:14.449
et 'materiaalse elu tootmisviis tingib
sotsiaalse, poliitilise ja vaimse elu

1:21:14.449,1:21:17.399
protsessi üldse."

1:21:17.399,1:21:20.789
Selle argumendi esitas Marx

1:21:20.789,1:21:22.270
sissejuhatuses raamatule

1:21:22.270,1:21:25.010
"Poliitilise ökonoomia kriitikast",

1:21:25.010,1:21:28.739
ja ta jääb selle juurde ka "Kapitalis".

1:21:28.739,1:21:31.150
See reduktsionistlik argument

1:21:31.150,1:21:32.800
ütleb, et

1:21:32.800,1:21:35.909
alustades tööprotsessi mõistmisest,

1:21:35.909,1:21:39.989
tööprotsessi olemuse mõistmisest,

1:21:39.989,1:21:43.039
kuidas inimesed korraldavad tootmist -,

1:21:43.039,1:21:44.449
et sellelt aluselt

1:21:44.449,1:21:47.079
saab palju järeldada

1:21:47.079,1:21:49.449
poliitika kohta, õiguslike stuktuuride kohta

1:21:49.449,1:21:53.319
uskumiste kohta jne.

1:21:53.319,1:21:54.899
Teile ei pruugi meeldida

1:21:54.899,1:21:58.689
see reduktsionistlik argument, võite sellega
mitte nõustuda, kuid on täiesti selge, et

1:21:58.689,1:22:00.919
Marx selle esitab,

1:22:00.919,1:22:03.379
et seda ta usub ja

1:22:03.379,1:22:08.719
peab tähtsaks.

1:22:08.719,1:22:10.339
Ma ise arvan, et

1:22:10.339,1:22:12.590
see on inspireeriv idee,

1:22:12.590,1:22:17.169
kuid nagu enamik reduktsionistlikke
argumente, jookseb see lõpuks rappa.

1:22:17.169,1:22:21.149
Aga võttes sellise reduktsionistliku
seisukoha, hakkate nägema asju,

1:22:21.149,1:22:22.989
mida muidu ei näeks.

1:22:22.989,1:22:27.280
Ja ilma selle reduktsionistliku
impulsita poleks Marx ealeski

1:22:27.280,1:22:30.869
mõistnud paljusid asju.

1:22:30.869,1:22:35.099
Leiate sama tüüpi reduktsionismi
bioloogilistes teadustes,

1:22:35.099,1:22:37.799
milles evolutsioon taandatakse

1:22:37.799,1:22:39.920
osakeste füüsikale jne.

1:22:39.920,1:22:41.139
Jällegi võite

1:22:41.139,1:22:45.920
vastu vaielda, et lõpuks katse nurjub,
aga fakt on, et evolutsioon,

1:22:45.920,1:22:51.310
geneetilised uuringud jne. on nüüdseks
üksteisele täienduseks saanud ja

1:22:51.310,1:22:55.470
reduktsionismi otsene rakendamine
on andnud tähtsaid tulemusi

1:22:55.470,1:22:58.860
bioloogias - samal viisil,

1:22:58.860,1:23:00.820
nagu Marxi

1:23:00.820,1:23:04.719
jäämine reduktsionistlikuks mängib siin

1:23:04.719,1:23:07.229
tähtsat rolli tema

1:23:07.229,1:23:11.129
uurimise meetodis,
uurimise edasiviiva jõuna.

1:23:11.129,1:23:15.219
Mind ärritab, kui inimesed ütlevad:
see on reduktsionistlik

1:23:15.219,1:23:19.309
ja selle tõttu mitteusutav.

1:23:19.309,1:23:22.949
Kui inimesed ei oleks olnud reduktsionistlikud
tundmatu suhtes, poleks meil praegu

1:23:22.949,1:23:25.849
teadmisi millegi kohta.

1:23:25.849,1:23:29.539
Tegelikult püüame pidevalt
taandada komplekssed nähtused

1:23:29.539,1:23:31.679
lihtsateks.

1:23:31.679,1:23:36.459
Selles ongi suuresti seisnenud
mõistmine ja teadmiste loomine.

1:23:36.459,1:23:40.329
Jah, mõistame, et maailm on
keeruline koht, kuid teisest küljest

1:23:40.329,1:23:42.510
aitavad lihtsustused

1:23:42.510,1:23:45.540
mõista keerulisi nähtusi teise
nurga alt, ja sellega

1:23:45.540,1:23:48.199
Marx tegelebki. Ja ta on

1:23:48.199,1:23:52.539
selles suhtes väga otsekohene,
nendes lõikudes

1:23:52.539,1:23:55.019
väljendab ta sõnaselgelt,

1:23:55.019,1:23:59.349
et neid usulisi seaduspärasid
ei saa vaadelda lahus

1:23:59.349,1:24:03.379
poliitilis-majandusliku protsessi olemusest,

1:24:03.379,1:24:06.769
mis arutluse all on.

1:24:06.769,1:24:08.369
Tahaksin rõhutada

1:24:08.369,1:24:11.520
märkust leheküljel 78,

1:24:11.520,1:24:16.050
märkust number 32.

1:24:16.050,1:24:20.599
See on tähtis märkus, kuna Marx
käsitleb siin klassikalise poliitilise

1:24:20.599,1:24:27.469
ökonoomia põhilisi puudusi.

1:24:27.469,1:24:30.549
Ta juhib tähelepanu,

1:24:30.549,1:24:36.269
et on ekslik kohelda

1:24:36.269,1:24:39.109
väärtusteooriat, tööväärtusteooriat,

1:24:39.109,1:24:43.860
kui "ühiskondliku tootmise
igavest looduslikku vormi".

1:24:43.860,1:24:46.230
See on ajalooline konstruktsioon,

1:24:46.230,1:24:52.400
ja sellisena saab seda ka
ajalooliselt dekonstrueerida.

1:24:52.400,1:24:55.109
Aga klassikalised poliitilised
ökonomistid käsitlesid

1:24:55.109,1:24:58.599
tööväärtusteooriat naturaalse, looduslikuna.

1:24:58.599,1:25:02.570
Sellise käsitlusega mindigi
Robinson Crusoe juurde.

1:25:02.570,1:25:06.340
Mida teeks looduslik inimene looduslikus
keskkonnas? - Seda, mida Robinson

1:25:06.340,1:25:10.389
Crusoe tegi; seda, mida kodanlus

1:25:10.389,1:25:19.339
pidas 17. sajandil õigeks teguviisiks.

1:25:20.300,1:25:23.750
Ja nagu ta kirjutab leheküljel 78:

1:25:23.750,1:25:27.749
Kodanlik poliitiline ökonoomia
"…ei ole aga kunagi esitanud isegi küsimust,

1:25:27.749,1:25:32.400
mispärast see sisu omandab sellise
vormi, s. o. mispärast töö väljendub

1:25:32.400,1:25:34.689
tööprodukti väärtuses,

1:25:34.689,1:25:38.729
töö mõõt aga väljendub
töö kestuse kaudu tööprodukti

1:25:38.729,1:25:41.239
väärtuse suuruses?

1:25:41.239,1:25:43.870
Vormelid, milledele on
otsa ette kirjutatud,

1:25:43.870,1:25:46.070
et nad kuuluvad niisugusesse
ühiskonna formatsiooni,

1:25:46.070,1:25:50.629
kus tootmisprotsess valitseb inimesi ja
inimene veel ei valitse tootmisprotsessi,

1:25:50.629,1:25:55.219
- neid vormeleid peab poliitilise ökonoomia
kodanlik teadvus niisama endastmõistetavaks

1:25:55.219,1:26:00.710
looduslikuks paratamatuseks
kui tootlikku tööd ennast."

1:26:00.710,1:26:06.269
Päris hävitav klassikalise
poliitilise ökonoomia kriitika.

1:26:06.269,1:26:10.829
See oli isegi nii hävitav, et

1:26:10.829,1:26:14.639
seoses käraga Marxi teooriate ümber

1:26:14.639,1:26:15.690
pidi majandusteadus

1:26:15.690,1:26:20.399
loobuma tööväärtusteooriast.

1:26:20.399,1:26:24.780
19. sajandi keskpaiga marginalistliku
koolkonna majandusteadlased

1:26:24.780,1:26:28.870
otsustasid selle kriitika valguses,
et ainsaks võimaluseks on

1:26:28.870,1:26:31.289
heita tööväärtusteooria üle parda.

1:26:31.289,1:26:35.739
Seega tuli esile marginalistlik
väärtusteooria, mis on täiesti erinev

1:26:35.739,1:26:37.110
väärtusstruktuur.

1:26:37.110,1:26:41.830
Ja majandusteadus tehti ümber
neoklassikaliseks, klassikalise poliitilise

1:26:41.830,1:26:43.469
ökonoomia asemel.

1:26:43.469,1:26:46.910
Selliste sündmuste taustal oli raske
säilitada tööväärtusteooriat.

1:26:46.910,1:26:53.420
Sellest pidi lahti saama, kui
ei tahetudlõpetada marksistina,

1:26:53.420,1:26:58.329
ja keegi ei tahtnud seda, niisiis
lükati klassikalised poliitilised ökonomistid

1:26:58.329,1:27:02.460
kõrvale, suuresti tänu Marxi

1:27:02.460,1:27:07.380
kriitikale, mis tegi sellisel
positsioonil olemise võimatuks

1:27:07.380,1:27:13.779
ilma Marxi tunnustamata.

1:27:13.779,1:27:17.579
Leheküljel 79 kirjutab ta:
"Kui suurel määral üks osa majandusteadlasi

1:27:17.579,1:27:21.499
laseb end petta kaupade
maailmale omasest fetišismist

1:27:21.499,1:27:26.170
ehk töö ühiskondlike määrangute
esemlikust näilisusest, seda näitab muuseas

1:27:26.170,1:27:32.280
igav ja mõttetu vaidlus looduse
osa üle vahetusväärtuse loomises."

1:27:32.280,1:27:34.739
(See toimub tänapäevani.)

1:27:34.739,1:27:38.800
"Kuna vahetusväärtus on ainult teatav ühiskondlik viis,
kuidas väljendada asja tootmiseks kulutatud tööd,

1:27:38.800,1:27:42.179
siis ei saa ta sisaldada
rohkem loodusainet kui näiteks

1:27:42.179,1:27:44.259
vekslikurss."

1:27:44.259,1:27:47.289
Edasi räägib Marx

1:27:47.289,1:27:52.909
füsiokraatlikust illusioonist, et maarent
kasvab maast, mitte aga ühiskonnast.

1:27:52.909,1:27:55.289
1. peatüki lõpus

1:27:55.289,1:27:58.030
arutleb ta

1:27:58.030,1:28:01.320
mida ütleksid kaubad,
kui nad saaksid rääkida.

1:28:01.320,1:28:03.049
Sellest kaupade keelest

1:28:03.049,1:28:07.589
pole me rääkinud,
kuid see on intrigeeriv.

1:28:07.589,1:28:11.190
See oli siis kaubafetišism.
On kellelgi midagi

1:28:11.190,1:28:15.599
lisada? Samas selliste Marxi peamiste
teeside üle võime vaielda hiljem.

1:28:15.599,1:28:20.429
Tahan üle käia ka 2. peatüki,

1:28:20.429,1:28:23.699
"Vahetusprotsess".

1:28:23.699,1:28:29.369
2. peatükk pole eriti raske.

1:28:29.369,1:28:33.210
Marx toob siin lihtsalt esile

1:28:33.210,1:28:38.819
vahetuse tingimused.

1:28:38.819,1:28:39.790
Ta alustab

1:28:39.790,1:28:44.119
sellest, et loomulikult

1:28:44.119,1:28:47.670
ei lähe kaubad ise turule,
neil on omanikud.

1:28:47.670,1:28:54.670
Tähendab - tuleb rääkida mitte kaupadest,
vaid suhtest kaupade ja nende omanike vahel.

1:28:55.189,1:28:57.990
Marx kujutab ette

1:28:57.990,1:29:01.429
ühiskonda, kus,

1:29:01.429,1:29:05.590
(leheküljel 81) "Kaubavaldajad
peavad järelikult tunnustama

1:29:05.590,1:29:07.989
end vastastikku eraomanikena.

1:29:07.989,1:29:09.800
See õigussuhe,

1:29:09.800,1:29:12.370
mille vormiks on leping, -

1:29:12.370,1:29:16.110
ükskõik, kas viimane on seaduslikult
formuleeritud või ei ole, - on tahtesuhe,

1:29:16.110,1:29:18.819
milles peegeldub majanduslik suhe.

1:29:18.819,1:29:23.260
Selle õigus- ehk tahtesuhte sisu on
kindlaks määratud majandusliku suhte endaga.

1:29:23.260,1:29:26.989
Isikud on siin üksteisele olemas
ainult kaupade esindajatena (…)"

1:29:26.989,1:29:33.219
ja nagu ta kirjutab, võtame vaatluse alla
"(…)isikute majanduslikud karaktermaskid(…)", kes

1:29:33.219,1:29:40.219
"(…)personifitseerivad neid majanduslikke suhteid(…)"

1:29:42.729,1:29:44.479
Vaatame kõigepealt seda viimast punkti.

1:29:44.479,1:29:49.839
Marx kasutab kõikjal "Kapitalis"
ühiskondlike suhete kehastumist,

1:29:49.839,1:29:51.379
personifikatsiooni.

1:29:51.379,1:29:55.750
Ta ei räägi üksikisikutest,

1:29:55.750,1:29:59.090
vaid selle asemel ostjatest ja müüjatest,

1:29:59.090,1:30:01.619
kapitalistidest ja töötajatest.

1:30:01.619,1:30:03.400
Ta räägib inimestest

1:30:03.400,1:30:05.689
rollides.

1:30:05.689,1:30:08.769
Ja analüüs on selle kohta,

1:30:08.769,1:30:12.029
mida inimesed neis rollides teevad.

1:30:12.029,1:30:16.550
Üksikisikutel võib olla mitmeid erinevaid rolle,

1:30:16.550,1:30:19.809
kuid see kõnekujund on tuttav:

1:30:19.809,1:30:22.919
öelda, et vaatleme

1:30:22.919,1:30:26.070
inimeste asemel nende rolle.

1:30:26.070,1:30:31.050
Ja te ei saa väita,

1:30:31.050,1:30:34.619
et arutelu autojuhtide ja

1:30:34.619,1:30:37.429
jalakäijate suhte üle

1:30:37.429,1:30:39.239
Manhattani tänavail

1:30:39.239,1:30:41.320
oleks sobimatu, kuna

1:30:41.320,1:30:45.280
nii autojuhid kui jalakäijad on inimesed.

1:30:45.280,1:30:47.380
Asi poleks üksikisikutes.

1:30:47.380,1:30:50.210
Ei - on siiski sobiv rääkida suhetest

1:30:50.210,1:30:55.439
jalakäijate ja autojuhtide vahel,

1:30:55.439,1:30:59.509
sest on toimumas midagi tähenduslikku,

1:30:59.509,1:31:03.199
nimelt: iga päev kiruvad
autojuhid jalakäijaid

1:31:03.199,1:31:06.790
ja jalakäijad kiruvad autojuhte.

1:31:06.790,1:31:09.949
Nii et Marx peab alati silmas

1:31:09.949,1:31:11.429
taolisi rolle.

1:31:11.429,1:31:14.429
Ta ei räägi niivõrd kindlatest inimestest,

1:31:14.429,1:31:19.079
ehkki kohati ta teeb ka seda,
kuivõrd enamjaolt rollidest.

1:31:19.079,1:31:24.059
Ja need rollid on täpselt defineeritud.

1:31:24.059,1:31:30.590
Ta määratleb inimesed,

1:31:30.590,1:31:34.429
kel on eraomanduslik suhe

1:31:34.429,1:31:37.419
nende valduses oleva kaubaga.

1:31:37.419,1:31:43.790
Nende kaupadega kaubeldakse
mittesunduslikult,

1:31:43.790,1:31:48.530
see tähendab vastastikust

1:31:48.530,1:31:53.219
indiviidide juriidilisi õigusi austades.

1:31:53.219,1:31:57.820
Ja see on tegelikult
kirjeldus seaduslikust

1:31:57.820,1:32:02.559
ja poliitilisest, korralikult
toimivate turgude raamistikust.

1:32:02.559,1:32:06.109
Selles kontekstis kirjeldab ta

1:32:06.109,1:32:09.800
kaupu (lk. 82):

1:32:09.800,1:32:15.279
"Sünnipärase levellerina
(võrdsustajana) ja küünikuna

1:32:15.279,1:32:22.279
on kaup alati valmis vahetama iga teise
kaubaga mitte ainult hinge, vaid ka keha…"

1:32:23.099,1:32:27.260
Omanik on nõus kaubast lahti saama,

1:32:27.260,1:32:31.389
ostja on nõus selle endale võtma.

1:32:31.389,1:32:38.940
"Kõik kaubad on oma omanikele mittetarbimisväärtused,
oma mitteomanikele aga tarbimisväärtused.

1:32:38.940,1:32:44.159
Seepärast peavad nad
pidevalt käest kätte käima."

1:32:44.159,1:32:49.579
Jällegi on tema argument siin
ajalooliselt spetsiifiline.

1:32:49.579,1:32:54.949
Taas materdab ta märkuses 38 Proudhoni

1:32:54.949,1:32:58.420
ja anarhistlikku nägemust.

1:32:58.420,1:33:03.399
Marx ütleb, et Proudhon võttis

1:33:03.399,1:33:08.020
kodanliku õiguse mõiste,

1:33:08.020,1:33:11.760
ning kodanliku töö ja
selle kulutuse mõiste,

1:33:11.760,1:33:14.380
et sellelt aluselt

1:33:14.380,1:33:19.749
ehitada teistsugune ühiskond, mis
tundus Marxile naeruväärsena.

1:33:19.749,1:33:23.400
See tähendas kodanliku

1:33:23.400,1:33:27.600
teadvuse puhta vormi võtmist,

1:33:27.600,1:33:30.989
et selle kaudu põgeneda

1:33:30.989,1:33:39.559
kodanlikust ühiskonnast, ja
Marx pidas seda jamaks.

1:33:39.559,1:33:43.049
Edasi käib Marx uuesti

1:33:43.049,1:33:50.049
läbi selle, kuidas raha
välja kristalliseerub.

1:33:50.110,1:33:57.110
Ta kirjutab leheküljel 83: "Rahakristall on
vahetusprotsessi paratamatu produkt."

1:33:57.639,1:34:01.929
"Vahetuse laienemise ja süvenemise
ajalooline protsess arendab kaubaloomuses

1:34:01.929,1:34:05.679
uinuvat vastuolu tarbimisväärtuse
ja väärtuse vahel." Oleme

1:34:05.679,1:34:08.610
seda ideed, seda vastuolu ka enne märganud.

1:34:08.610,1:34:10.920
Nüüd naaseb ta selle juurde, et seda täiustada.

1:34:10.920,1:34:14.979
"Vajadus leida käibe jaoks selle
vastuolu väline väljendus

1:34:14.979,1:34:17.170
viib iseseisva

1:34:17.170,1:34:21.329
kaubaväärtuse vormi tekkimiseni
ega jäta enne järele,

1:34:21.329,1:34:25.220
kui see on lõplikult saavutatud
kauba kahestamise kaudu

1:34:25.220,1:34:27.550
kaubaks ja rahaks."

1:34:27.550,1:34:28.270
Teisisõnu

1:34:28.270,1:34:30.949
on jälle tegu vahetusprotsessiga, mis

1:34:30.949,1:34:35.940
paljunedes ja end luues viib kahestumisele.

1:34:35.940,1:34:41.699
See kahestumine aga eeldab

1:34:41.699,1:34:45.760
(lk. 84), et tegeleme üksikisikute ja

1:34:45.760,1:34:47.269
eraomanikega,

1:34:47.269,1:34:52.769
ja et "Asjad iseenesest on inimesele
välised ja seepärast võõrandatavad."

1:34:52.769,1:34:54.889
Siin tähendab 'võõrandatav', et

1:34:54.889,1:35:00.719
need asjad pole minu olemise osaks
ja võin neist vabalt lahti saada.

1:35:00.719,1:35:05.480
Te saategi vabalt oma asjadest
loobuda, aga kui te olete sügavalt

1:35:05.480,1:35:10.199
millessegi kiindunud, on see raske.
Kuid eelduseks on, et

1:35:10.199,1:35:14.919
kõik kaubad on niiviisi võõrandatavad.

1:35:14.919,1:35:19.099
Sama lõigu keskel ta ütleb:
"Vahetuse alatine kordumine

1:35:19.099,1:35:24.749
teeb vahetusest regulaarse
ühiskondliku protsessi."

1:35:24.749,1:35:28.659
Ja see üldine ja ühiskondlik ekvivalent

1:35:28.659,1:35:32.199
hakkab mõju avaldama erinevatele
ühiskonnakordadele.

1:35:32.199,1:35:34.579
Leheküljel 85 räägib ta, et

1:35:34.579,1:35:39.909
"Sedamööda, kuidas kaubavahetus purustab
oma kitsalt lokaalsed sidemed

1:35:39.909,1:35:44.309
ja kaubaväärtus kasvab seetõttu
abstraktse inimtöö materialisatsiooniks,

1:35:44.309,1:35:45.039
.

1:35:45.039,1:35:49.030
siirdub rahavorm säärastele kaupadele,

1:35:49.030,1:35:53.019
mis oma loomult kõlbavad täitma üldise
ekvivalendi ühiskondlikku funktsiooni,

1:35:53.019,1:36:00.000
nimelt väärismetallidele."

1:36:00.000,1:36:05.000
Ehk kullale ja hõbedale.

1:36:05.000,1:36:09.409
Sellele järgneb tähtis mõttearendus

1:36:09.409,1:36:13.729
leheküljel

1:36:13.729,1:36:16.139
86:

1:36:16.139,1:36:17.329
.

1:36:17.329,1:36:21.719
"Me nägime, et rahavorm on ainult
ühele kaubale omaseks saanud vastuhelk

1:36:21.719,1:36:26.369
kõikide teiste kaupade suhetest.
Asjaolu, et raha on kaup,

1:36:26.369,1:36:29.090
tundub järelikult avastusena

1:36:29.090,1:36:29.900
ainult sellele, kes lähtub

1:36:29.900,1:36:36.900
raha valmis kujust, et
seda tagantjärele analüüsida."

1:36:37.479,1:36:41.849
See viib teda arutlusele, kuidas
raha omandab sümboolse, märgilise

1:36:41.849,1:36:45.609
vormi. Ta jätkab:

1:36:45.609,1:36:51.269
"Selles mõttes oleks iga kaup märk…"

1:36:51.269,1:36:55.509
Mille märk? - Väärtuse märk.

1:36:55.509,1:37:02.509
"…sest väärtusena on ta ainult
temale kulutatud inimtöö asjaline kest."

1:37:02.649,1:37:08.780
Sageli räägivad inimesed majanduse

1:37:08.780,1:37:13.019
märgilisest küljest; kuidas
märgiline majandus toimib.

1:37:13.019,1:37:18.839
Siin annab Marx võimaluse seda
sorti küsimuste haaramiseks

1:37:18.839,1:37:23.710
tema enda analüüsi
(loomulikult väikeste mööndustega),

1:37:23.710,1:37:26.329
sest ta on äärmiselt teadlik,

1:37:26.329,1:37:28.099
et algusest peale

1:37:28.099,1:37:31.550
on kõik kaubad märgilised -

1:37:31.550,1:37:33.940
nad märgivad töösisaldust.

1:37:33.940,1:37:39.090
Seetõttu tegeleme mõnes mõttes
alati märgiliste, sümboolsete majandustega.

1:37:39.090,1:37:42.570
Nende märgiliste majanduste olemust

1:37:42.570,1:37:44.989
võib samas muuta ja vahetada.

1:37:44.989,1:37:49.429
Võime seda ka tänapäeva
ühiskonna tingimustes vaadelda.

1:37:49.429,1:37:50.819
Samas peame

1:37:50.819,1:37:53.239
olema ettevaatlikud,

1:37:53.239,1:37:56.840
et mitte eraldada märgilisi omadusi

1:37:56.840,1:38:01.869
nende allikast - väärtusteooriast.

1:38:01.869,1:38:05.260
Peame pidevalt tooma need
märgilised omadused tagasi

1:38:05.260,1:38:13.059
selle allika juurde. Nagu Marx kirjutab,

1:38:13.059,1:38:15.150
leheküljel 88:

1:38:15.150,1:38:19.939
"Raskus ei seisa mõistmises,
et raha on kaup,

1:38:19.939,1:38:24.550
vaid selles, et mõista kuidas,
mispärast ja mille tõttu

1:38:24.550,1:38:29.769
kaup rahaks saab."

1:38:29.769,1:38:32.800
Ta on selle mõistatusega
mängelnud läbi paari

1:38:32.800,1:38:39.800
eelmise lõigu.

1:38:40.559,1:38:44.780
See kõik viib Marxi leheküljel 88
arutlema raha maagilisuse üle,

1:38:44.780,1:38:48.110
peatüki lõpus.

1:38:48.110,1:38:52.179
Peatükk lõpeb väga tähtsa lõiguga:

1:38:52.179,1:38:57.409
"Inimeste puhtatomistlik suhtlemine
nende ühiskondlikus tootmisprotsessis,

1:38:57.409,1:38:59.639
.

1:38:59.639,1:39:03.859
seega nende tootmissuhete
asjaline kuju, mis on sõltumatu

1:39:03.859,1:39:08.760
nende kontrollist ja teadlikust
individuaalsest tegevusest,

1:39:08.760,1:39:12.879
ilmnevad kõigepealt selles,

1:39:12.879,1:39:17.789
et nende töö produktid
omandavad üldiselt kaubavormi.

1:39:17.789,1:39:19.349
Niisiis rahafetiši mõistatus

1:39:19.349,1:39:20.879
on ainult nähtavamaks saanud,

1:39:20.879,1:39:24.539
silmipimestav kaubafetiši

1:39:24.539,1:39:29.229
mõistatus."

1:39:29.229,1:39:31.759
Marx võtab siin

1:39:31.759,1:39:37.380
omaks Adam Smithi nägemuse

1:39:37.380,1:39:42.789
täiuslikult toimivast turumajandusest,

1:39:42.789,1:39:48.900
milles 'nähtamatu käsi' juhib otsuseid.

1:39:48.900,1:39:51.309
Üksikisik ei saa juhtida

1:39:51.309,1:39:55.159
ega käskida;

1:39:55.159,1:39:57.879
igaüks peab turul toimima

1:39:57.879,1:40:04.590
'konkurentsi sundseaduste' järgi,
nagu Marx seda hiljem nimetab.

1:40:04.590,1:40:08.190
Adam Smithi teesiks oli,

1:40:08.190,1:40:12.249
et turul tegutsevate ettevõtjate ja

1:40:12.249,1:40:16.099
iseseisvate inimeste isiklikud ajendid

1:40:16.099,1:40:21.280
ei oma tähtsust. Nad võivad
olla ahned, isekad, mida iganes.

1:40:21.280,1:40:24.739
Nad võivad olla lahked või jõhkrad.

1:40:24.739,1:40:28.429
Kuid Adam Smithi järgi viiksid need

1:40:28.429,1:40:33.739
turul vabalt tegutsevad
autonoomsed isikud,

1:40:33.739,1:40:38.690
järgides oma huvisid, ihasid, vajadusi, -

1:40:38.690,1:40:43.949
nende tegutsemine viiks
ühiskondliku tulemuseni,

1:40:43.949,1:40:50.949
mis turu 'varjatud' käe kaudu
tooks meile kõigile kasu.

1:40:51.749,1:40:55.940
Marx võtab selle nägemuse vastu.

1:40:55.940,1:40:59.769
On väga tähtis mõista,
miks ta seda teeb.

1:40:59.769,1:41:05.029
"Kapital" on klassikalise
poliitilise ökonoomia kriitika.

1:41:05.029,1:41:08.449
Klassikaline poliitiline ökonoomia väitis,

1:41:08.449,1:41:11.790
et lastes turul vabalt toimida,

1:41:11.790,1:41:14.840
oleks kõik suurepärane.

1:41:14.840,1:41:21.840
Kui vaid riik eemale lükata,
kui vaid kaotada monopolid -

1:41:22.499,1:41:28.199
neid asju tehes oleks lõpptulemuseks
uskumatult dünaamiline

1:41:28.199,1:41:32.739
ja sotsiaalselt õiglane ühiskond.

1:41:32.739,1:41:36.239
Selline oli Adam Smithi utoopiline unelm.

1:41:36.239,1:41:38.339
Selline oli Ricardo utoopiline unelm.

1:41:38.339,1:41:44.389
Selline oli liberalismi utoopiline unelm.

1:41:44.389,1:41:49.309
See on jätkuvalt utoopiline
unelm neoliberaalsele teooriale.

1:41:49.309,1:41:54.309
Laske turul toimida ja
kõik saab korda.

1:41:54.309,1:41:57.409
Selles punktis on Marxil valik:

1:41:57.409,1:42:02.199
Ta võib öelda, et turud ei tööta.

1:42:02.199,1:42:06.429
Sest teame, et on monopolid, võim jne.,

1:42:06.429,1:42:08.430
mis kõikjal möllavad ja hävitavad,

1:42:08.430,1:42:16.379
Marx võiks öelda, et ei pea
selle utoopilist projekti võimalikuks.

1:42:16.379,1:42:18.980
Kuid Marx, vastupidi,

1:42:18.980,1:42:23.179
aktsepteerib selle utoopilise unelma tingimused,

1:42:23.179,1:42:25.119
et siis esitada küsimus:

1:42:25.119,1:42:30.300
kas see toob tõesti kõigile kasu?

1:42:30.300,1:42:35.590
Ja suur tees "Kapitalis" ning
vastus sellele küsimusele on: EI!

1:42:35.590,1:42:39.320
See toob kasu vaid kodanlusele

1:42:39.320,1:42:42.799
ja kõrgkodanlusele.

1:42:42.799,1:42:45.859
See kurnab töölisi, pügab neid

1:42:45.859,1:42:48.570
nagu lambaid.

1:42:48.570,1:42:50.579
Mida kaugemale jõutakse

1:42:50.579,1:42:56.239
neoliberaalse teooria utoopilise
projekti rakendamisele,

1:42:56.239,1:42:59.229
seda suuremaks muutub
ühiskondlik ebavõrdsus,

1:42:59.229,1:43:04.650
seda rohkem on ühiskonnas ebaõiglust,

1:43:04.650,1:43:07.659
seda suurem on häving

1:43:07.659,1:43:12.479
nii keskkonna- kui ka töötingimustes.

1:43:12.479,1:43:18.419
Marx võtab vastu klassikalise poliitilise
ökonoomia vaidluspunktid,

1:43:18.419,1:43:26.829
et näidata selle enda tingimustes
selle lõppjärelduse ekslikkust.

1:43:26.829,1:43:30.920
Ta tõestab seda sammhaaval,

1:43:30.920,1:43:34.530
kuid seda tehes jääb ta

1:43:34.530,1:43:37.570
argumendi piiridesse, mille kohaselt

1:43:37.570,1:43:41.059
Adam Smithi 'nähtamatu käe' tingimused

1:43:41.059,1:43:47.010
on tegelikult olemas ja juba saavutatud.

1:43:47.010,1:43:50.809
Samas teame, et neid tingimusi
pole kunagi saavutatud.

1:43:50.809,1:43:56.109
Kuid on olnud ajaloolisi perioode,
mil neid on püütud saavutada -

1:43:56.109,1:44:00.900
näiteks viimase 30 aasta jooksul.

1:44:00.900,1:44:02.590
Tegelikult püüab Marx

1:44:02.590,1:44:07.370
dekonstrueerida

1:44:07.370,1:44:13.929
liberaalse kodanluse nägemust
klassikalisest poliitilisest ökonoomiast,

1:44:13.929,1:44:20.929
et näidata selle enesekesksust.

1:44:21.039,1:44:24.309
Kuid - see asetab nii teda kui
ka meid probleemi ette.

1:44:24.309,1:44:28.539
Tema analüüsi lugedes peame hoolikalt
vahet tegema: kas ta on rääkimas tõelisest

1:44:28.539,1:44:33.519
kapitalistlikust ühiskonnast või

1:44:33.519,1:44:35.449
sellest teoreetilisest Adam Smithi

1:44:35.449,1:44:39.099
ja klassikaliste poliitiliste
ökonomistide unelmaühiskonnast?

1:44:39.099,1:44:43.310
Mõnikord segavad need kaks
poolt üksteisele vahele,

1:44:43.310,1:44:44.909
mõnikord ajavad nad üksteist sassi.

1:44:44.909,1:44:49.380
Seda peame silmas pidama. Vahel
kirjutab ta midagi tõepärast

1:44:49.380,1:44:54.380
just sellest eeldusest lähtuvalt.

1:44:54.380,1:44:55.629
Nõndaks siis.

1:44:55.629,1:44:58.659
Aeg hakkab lõppema.

1:44:58.659,1:45:02.409
Järgmiseks korraks lugege
läbi 3. peatükk rahast,

1:45:02.409,1:45:04.709
"Raha ehk kaupaderinglus".

1:45:04.709,1:45:10.219
Vaadelge hoolikalt struktuuri.

1:45:10.219,1:45:13.309
See on väga raske peatükk,

1:45:13.309,1:45:18.709
peaaegu kõik lugejad annavad
selle peatüki juures alla.

1:45:18.709,1:45:20.539
Kui selle ületate,

1:45:20.539,1:45:22.459
on kõik

1:45:22.459,1:45:24.760
korras.

1:45:24.760,1:45:28.519
Vaatame seda koos järgmisel korral. Tänan.