Once you have translated a line of English text, replace the English text with the new translation.
Please do not change the time codes.
0:00:01.569,0:00:02.840
» NEIL SMITH: Teid ootab ees midagi head.
0:00:02.840,0:00:07.259
Vestleme David Harvey'ga
0:00:07.259,0:00:08.809
loengutest, mida ta on andnud
0:00:08.809,0:00:11.300
umbes 40 aastat
0:00:11.300,0:00:13.919
"Kapitali" kohta. Mina olen Neil Smith.
0:00:13.919,0:00:19.019
Õpetan antropoloogiat ja geograafiat
New Yorgi Ülikoolis
0:00:19.019,0:00:21.640
ja David on olnud mulle kolleegiks
tema siiatulekust saati,
0:00:21.640,0:00:25.199
aga palju aega enne seda
0:00:25.199,0:00:30.009
olin ma Davidi tudeng Baltimore'i
ülikoolis,
0:00:30.009,0:00:33.180
ja seal
0:00:33.180,0:00:37.580
lugesin "Kapitali" esmakordselt läbi
0:00:37.580,0:00:41.620
koos Davidiga.
David, mis inspireeris teid
0:00:41.620,0:00:44.570
lugema "Kapitali",
eeldatavasti
0:00:44.570,0:00:46.830
70ndate alguses?
0:00:46.830,0:00:48.790
» DAVID HARVEY: See oli üks neist
0:00:48.790,0:00:50.480
ajaloolistest momentidest, mil
0:00:50.480,0:00:53.360
see tundus õigena.
0:00:53.360,0:00:56.320
Saabusin Inglismaalt,
0:00:56.320,0:00:59.770
otse laevaga '69. aastal.
0:00:59.770,0:01:01.670
Saabusin Baltimore'i,
0:01:01.670,0:01:07.250
kus 1968. aastal olid olnud
vägivallapuhangud
0:01:07.250,0:01:11.240
Martin Luther Kingi mõrvamise järel.
0:01:11.240,0:01:14.660
Kodanikuõiguste küsimused olid aktuaalsed,
0:01:14.660,0:01:17.750
rassism oli silmanähtav,
0:01:17.750,0:01:20.530
käis Vietnami sõda
0:01:20.530,0:01:21.970
ja sõjavastased protestid
0:01:21.970,0:01:24.030
olid muutumas intensiivseks,
0:01:24.030,0:01:27.620
see oli segadusterohke aeg…
0:01:27.620,0:01:29.560
Ma mäletan et,
0:01:29.560,0:01:32.330
detsembris 1969,
0:01:32.330,0:01:36.530
Chicagos mõrvati Fred Hampton,
0:01:36.530,0:01:37.920
Mustade Pantrite juht
0:01:37.920,0:01:39.489
ja veidi aega hiljem -
0:01:39.489,0:01:41.700
mais 1970, toimusid
0:01:41.700,0:01:44.740
tapmised Kent State'i ülikoolis.
0:01:44.740,0:01:48.020
Toimus tohutu tudengistreik
üle kogu maa.
0:01:48.020,0:01:52.100
Pärast seda toimusid
protestijate tapmised Jackson State'i ülikoolis.
0:01:52.100,0:01:57.970
Nii et see oli väga-väga
pöörane aeg.
0:01:57.970,0:01:59.009
Arvan, et
0:01:59.009,0:02:03.119
minu jaoks oli probleemiks,
et me ei osanud sellest aru saada
0:02:03.119,0:02:07.290
või seda seletada.
0:02:07.290,0:02:11.800
Olin õppinud sotsiaalteadlaseks,
aga ei suutnud leida raamistikku, mis
0:02:11.800,0:02:13.499
kõike toimuvat hõlmaks.
0:02:13.499,0:02:17.539
Nii ütlesingi mõnele üliõpilasele:
'Miks mitte lugeda "Kapitali"?
0:02:17.539,0:02:18.770
Sest see on veel lugemata raamat,
0:02:18.770,0:02:20.669
vahest on seal midagi,
0:02:20.669,0:02:21.980
mis aitaks.'
0:02:21.980,0:02:25.829
Istusimegi mõnedega maha ja
lugesime seda koos.
0:02:25.829,0:02:30.779
Nii see algaski. Ning pärast
ühekordset lugemist
0:02:30.779,0:02:32.599
saime sellest raamatust täiesti valesti aru,
0:02:32.599,0:02:35.059
täiesti valesti.
Nüüd tagasi vaadates
0:02:35.059,0:02:38.499
oleks mul piinlik kuulata, mida me selle
raamatu kohta esimesel aastal rääkisime.
0:02:38.499,0:02:42.679
Justkui üks pime juhataks teist
läbi selle tohutu teksti.
0:02:42.679,0:02:45.509
Me ei teadnud, mida tegime
ja siis mõtlesime: "Tegime seda üks kord,
0:02:45.509,0:02:49.189
teeme seda jällegi, sest me pole
ilmselgelt asjast õieti aru saanud".
0:02:49.189,0:02:51.799
Üks asi, mida ma siiski
olin mõistnud:
0:02:51.799,0:02:56.359
"Kapitalist" on võimalik aru saada
ainult siis, kui jõuad selle lõppu.
0:02:56.359,0:02:58.950
On äärmiselt raske alustada
0:02:58.950,0:02:59.979
» NEIL SMITH: Jah.
0:02:59.979,0:03:02.049
» DAVID HARVEY: …täielikult selge mõistmisega.
0:03:02.049,0:03:04.449
Teisel aastal otsustasime
uuesti proovida
0:03:04.449,0:03:05.800
ja tegimegi seda.
0:03:05.800,0:03:08.009
Mõtlesin endamisi:
0:03:08.009,0:03:10.700
huvitav, nüüd hakkasin nägema
ilmnevat raamistikku,
0:03:10.700,0:03:15.739
mis aitab toimuvat selgitada.
Ning mõtlesin, et sedasi tuleks jätkata.
0:03:15.739,0:03:18.010
Ja seal oli teisi inimesi
0:03:18.010,0:03:21.079
nagu mina, kes vajasid mingit
raamistikku ja niiviisi
0:03:21.079,0:03:22.829
samm-sammult
0:03:22.829,0:03:26.049
hakkasin ütlema:
teen seda siis iga aasta.
0:03:26.049,0:03:29.609
Loomulikult üks asi, mis juhtub,
kui sa seda teed, on,
0:03:29.609,0:03:33.289
et järsku hakatakse sind
marksistiks kutsuma.
0:03:33.289,0:03:37.059
Mul polnud aimugi, mis asi on marksist
ja ega ma eriti
0:03:37.059,0:03:40.139
hoolinudki algul - kuid järsku,
lihtsalt selle raamatu lugemise tõttu
0:03:40.139,0:03:42.289
ja selle tõsiselt võtmise tõttu,
0:03:42.289,0:03:45.709
selle tõttu, et tahad maailmast aru saada
sellest vaatepunktist,
0:03:45.709,0:03:49.349
leiad end järsku poliitilisesse
nurka surutuna. Ja mõne aja pärast ütled:
0:03:49.349,0:03:54.649
Kui nii, siis nii.
0:03:54.649,0:03:56.979
» NEIL SMITH: Oleks kasulik, kuna
0:03:56.979,0:03:59.859
tulevad loengud,
0:03:59.859,0:04:02.680
et Te annaks kerge ülevaate,
0:04:02.680,0:04:04.249
arutluse,
0:04:04.249,0:04:11.290
mis on Teie meelest "Kapitali"
1. köite põhipunktid.
0:04:11.290,0:04:15.229
» DAVID HARVEY: Üks hea asi,
mida tuleks teha,
0:04:15.229,0:04:16.359
ja üks põhjus,
0:04:16.359,0:04:20.750
miks mul on olnud mõnus sel
viisil kursust teha, on,
0:04:20.750,0:04:24.639
et paljud on käinud kursustel,
kus õpetatakse veidi Marxi,
0:04:24.639,0:04:28.870
veidi Weberit, Durkheimi jne., või on
nad lugenud Marxi katkendeid,
0:04:28.870,0:04:31.620
kuid pole kunagi "Kapitali" lugenud kui raamatut.
0:04:31.620,0:04:36.430
See on fantastiline kirjanduslik ehitis.
Nii et üks asi, mida ma
0:04:36.430,0:04:38.139
rõhutaks, on -
0:04:38.139,0:04:40.349
see on hea lugemine!
0:04:40.349,0:04:44.919
Kui ületad keelelised raskused
ja omandad mõisted,
0:04:44.919,0:04:50.120
on see väga dünaamiline
kirjatükk, mis voolab hästi.
0:04:50.120,0:04:54.840
Ja see voolab alguspunktist,
milleks on lihtne idee kaubast.
0:04:54.840,0:04:59.190
Lähete poodi, leiate kauba,
ostate selle, viite koju, sööte seda,
0:04:59.190,0:05:03.629
kannate seda, mida iganes.
0:05:03.629,0:05:08.710
Ja alustades sellega, mida me kõik tunneme,
viib see raamat meid samm-sammult,
0:05:08.710,0:05:10.649
läbivalt,
0:05:10.649,0:05:14.499
kapitalistliku majanduse lahtiharutamiseni.
0:05:14.499,0:05:20.509
See toob välja hämmastavaid perspektiive,
näiteks miks on olemas
0:05:20.509,0:05:24.150
töötus, või miks käib võitlus
0:05:24.150,0:05:26.290
aja pärast, miks on nii, et
0:05:26.290,0:05:28.309
kapitalistid püüavad alati
0:05:28.309,0:05:30.529
teilt aega ära võtta,
0:05:30.529,0:05:33.270
miks elame maailmas,
0:05:33.270,0:05:35.050
mis on
0:05:35.050,0:05:39.090
korraldatud ümber kindla
ajalikkuse mõiste,
0:05:39.090,0:05:43.150
ja millised on sellega
seotud rõhumised.
0:05:43.150,0:05:46.979
See on uskumatult paljastav teos.
0:05:46.979,0:05:53.979
0:06:05.360,0:06:09.099
Selle kursuse eesmärk on
0:06:09.099,0:06:14.189
teid seda raamatut lugema panna,
0:06:14.189,0:06:18.189
lugema nii palju kui võimalik
Marxi enda tingimustel,
0:06:18.189,0:06:20.869
mis võib tunduda naeruväärsena, kuna,
0:06:20.869,0:06:22.789
kui te pole raamatut lugenud,
0:06:22.789,0:06:24.779
ei tea te, mis tema
0:06:24.779,0:06:26.749
tingimused on.
0:06:26.749,0:06:31.630
Üks tema tingimus on, et te loeksite.
0:06:31.630,0:06:35.479
Seega omandate sellest
loengust rohkem,
0:06:35.479,0:06:38.349
kui enne loete määratud materjali,
0:06:38.349,0:06:42.029
selle asemel, et lihtsalt kuulata.
0:06:42.029,0:06:46.080
Selleks on ka teine põhjus,
nimelt -
0:06:46.080,0:06:49.729
te peate alatasa pingutama
0:06:49.729,0:06:52.990
millestki aru saamiseks.
0:06:52.990,0:06:56.190
Sellega ise vaeva nähes
0:06:56.190,0:06:58.379
saabute te
0:06:58.379,0:06:59.880
arusaamisele Marxi seisukohtadest
0:06:59.880,0:07:04.520
ja nende tähendusest teile. See
on suhe teie ja raamatu vahel,
0:07:04.520,0:07:06.969
teie ja teksti vahel,
0:07:06.969,0:07:07.860
mida tahan
0:07:07.860,0:07:11.699
julgustada.
0:07:11.699,0:07:13.749
Siiski on seda tehes
0:07:13.749,0:07:18.099
tõke, mis tuleb sellest, et
0:07:18.099,0:07:22.659
tekstile on väga raske läheneda ilma
mingite eelarvamusteta. Igaüks on
0:07:22.659,0:07:25.050
kuulnud Karl Marxist
0:07:25.050,0:07:30.209
ja igaüks teab mõisteid
marksism ja marksist,
0:07:30.209,0:07:33.379
ning on mitmeid kõrvaltähendusi
0:07:33.379,0:07:35.509
seoses nende sõnadega.
0:07:35.509,0:07:41.370
Tahan, et te prooviksite algul
kõrvale jätta paljud need
0:07:41.370,0:07:43.689
etteantud eeldused, paljud
0:07:43.689,0:07:47.289
asjad, mida arvate Marxist teadvat,
ja lihtsalt lugeda teksti,
0:07:47.289,0:07:52.179
et teada saada, mida ta
päriselt öelda tahtis.
0:07:52.179,0:07:55.229
See loomulikult
0:07:55.229,0:07:59.270
pole kerge paljude teiste
põhjuste tõttu, millest
0:07:59.270,0:08:03.679
tahaksin sissejuhatusena rääkida.
0:08:03.679,0:08:06.870
Üks eeldusi,
millega me kipume
0:08:06.870,0:08:09.680
taolisele tekstile lähenema,
0:08:09.680,0:08:13.610
tuleneb meie enda erilisest
intellektuaalsest ajaloost ja
0:08:13.610,0:08:17.449
intellektuaalsest arengust.
0:08:17.449,0:08:21.009
Näiteks inimestele
magistri- või doktoriõppes
0:08:21.009,0:08:26.249
määravad selliseid intellektuaalseid arenguid
tihti teadusharude aparaadid,
0:08:26.249,0:08:27.530
teadusharude kaalutlused
0:08:27.530,0:08:30.169
ja probleemid.
0:08:30.169,0:08:32.580
Nii kaldutakse
0:08:32.580,0:08:37.050
seda teksti lugema
vastava teadusharu vaatepunktist.
0:08:37.050,0:08:42.720
Marxi puhul on suurepärane see, et
ta poleks mingis aines akadeemikuks saanud,
0:08:42.720,0:08:46.090
ja kui tahate teda õigesti lugeda,
unustage akadeemilised püüdlused
0:08:46.090,0:08:48.130
omaenda alal;
0:08:48.130,0:08:51.600
loomulikult mitte pikemas pespektiivis,
vaid selle kursuse jaoks.
0:08:51.600,0:08:53.350
Peate mõtlema,
0:08:53.350,0:08:54.430
millest
0:08:54.430,0:08:58.400
ta räägib, iseseisvalt
0:08:58.400,0:09:03.270
omaenese teadusharu raamistikust,
0:09:03.270,0:09:07.800
Teine põhjus on,
et see on hämmastavalt rikas
0:09:07.800,0:09:10.660
raamat oma viidete poolest.
0:09:10.660,0:09:14.550
Viited Shakespeare'ile,
vanakreeklastele, Balzacile,
0:09:14.550,0:09:17.740
viited hulgale majandusteadlastele,
filosoofidele,
0:09:17.740,0:09:21.100
antropoloogidele ja nii edasi.
Teiste sõnadega -
0:09:21.100,0:09:22.920
Marx kasutab
0:09:22.920,0:09:25.950
tohutut hulka allikaid,
0:09:25.950,0:09:29.980
ning tänu sellele võib teil olla põnev otsida,
0:09:29.980,0:09:32.140
mis need allikad on.
0:09:32.140,0:09:36.700
Tegelikult on osa neist päris raske leida,
olen uurinud seda asja kaua.
0:09:36.700,0:09:41.250
Kuid on väga erutav,
kui hakkad nägema
0:09:41.250,0:09:42.589
mingeid
0:09:42.589,0:09:45.259
seoseid. Näiteks, kui ma alustasin
õpetamist, polnud ma lugenud paljusid
0:09:45.259,0:09:48.850
Balzaci romaane, kuid neid hiljem
lugedes ütlesin endamisi:
0:09:48.850,0:09:51.690
'Ah siit võttis Marx selle!'
0:09:51.690,0:09:55.550
Ja järsku näed kõiki neid viise,
kuidas ta laenab
0:09:55.550,0:09:57.400
kogemuslikust maailmast,
0:09:57.400,0:10:00.570
mis on täis Goethet,
Shakespeare'i ja teisi.
0:10:00.570,0:10:01.510
Nii et see on väga
0:10:01.510,0:10:04.710
rikas tekst, ja te hakkate
seda hindama
0:10:04.710,0:10:06.359
rohkem,
0:10:06.359,0:10:08.860
kui te ei küsi endilt pidevalt:
0:10:08.860,0:10:11.660
"Kellele ta viitab?" või "Mis
0:10:11.660,0:10:14.380
majandusteadlasest ta räägib?" jne.
0:10:14.380,0:10:17.260
Sellisel moel lugedes avastate
ka seda, et
0:10:17.260,0:10:19.930
tegelikult on see väga huvitav raamat.
0:10:19.930,0:10:22.460
See on võluv raamat.
0:10:22.460,0:10:25.980
Siin kohtame muidugi veel üht
sorti eelarvamusi, sest
0:10:25.980,0:10:28.660
paljud on juba tuttavad
0:10:28.660,0:10:31.020
mõnede Marxi kirjutistega.
0:10:31.020,0:10:34.620
Võib-olla lugesite keskkoolis
"Kommunistlikku manifesti".
0:10:34.620,0:10:37.710
Võib-olla olete läbinud
kursuse nimega
0:10:37.710,0:10:40.880
"Sissejuhatus ühiskonnateooriasse",
kus kulutasite 2 nädalat Marxile,
0:10:40.880,0:10:46.460
2 nädalat Weberile, Durkheimile
ja teistele tegelastele.
0:10:46.460,0:10:48.910
Vahest olete lugenud
katkendeid "Kapitalist".
0:10:48.910,0:10:54.000
Kuid "Kapitalist" katkendite lugemine
on täiesti erinev selle raamatuna lugemisest,
0:10:54.000,0:10:58.269
sest need katkendlikud jupikesed
0:10:58.269,0:11:02.270
moodustavad palju suurema ja
laiema narratiivi,
0:11:02.270,0:11:05.430
ja tahaksin, et te saaksite
rohkem aimu,
0:11:05.430,0:11:11.170
mis on see suurem narratiiv ja
kontseptsioon,
0:11:11.170,0:11:14.040
sest sellist lugemist tahaks Marx ise.
Talle ei meeldiks,
0:11:14.040,0:11:15.230
kui keegi ütleks:
0:11:15.230,0:11:19.000
"Võta siit peatükist katkend" või
"Loe seda peatükki",
0:11:19.000,0:11:20.080
et nii Marxist aru saada.
0:11:20.080,0:11:23.680
Ja ta oleks kindlasti tauninud tõika,
et talle pühendatakse kolm nädalat
0:11:23.680,0:11:25.290
sissejuhatuses ühiskonnateooriasse.
0:11:25.290,0:11:27.440
Ka teie peaksite seda taunima,
0:11:27.440,0:11:30.280
sest nõnda saate Marxist pildi
0:11:30.280,0:11:32.070
mis on radikaalselt erinev
0:11:32.070,0:11:35.290
sellest, mille saate,
0:11:35.290,0:11:38.600
lugedes Marxi "Kapitali"
0:11:38.600,0:11:43.120
Teine asi on see, mis juhtub
teadusharude vaatepunktist.
0:11:43.120,0:11:49.320
Väga sageli kooskõlastavad
inimesed oma arusaamad
0:11:49.320,0:11:52.930
konkreetse teadusharu
vaatenurgaga. Nad ütlevad:
0:11:52.930,0:11:56.380
'Ma ei mõista majandust, seega
0:11:56.380,0:11:59.190
ei viitsi ma jälgida
majanduslikke argumente,
0:11:59.190,0:12:00.200
vaatlen vaid
0:12:00.200,0:12:01.819
filosoofilisi argumente.'
0:12:01.819,0:12:02.819
Ja tegelikult
0:12:02.819,0:12:04.830
on väga huvitav lugeda
0:12:04.830,0:12:07.460
Marxi sellisel viisil.
0:12:07.460,0:12:11.290
Olen seda kursust õpetanud
iga aasta alates 1971. a.,
0:12:11.290,0:12:12.780
välja arvatud üks aasta.
0:12:12.780,0:12:17.240
Mõnel aastal olen seda õpetanud
kahel, mõnel aastal kolmel korral.
0:12:17.240,0:12:20.880
Esimestel aastatel õpetasin
seda igasugustele
0:12:20.880,0:12:22.310
eri gruppidele.
0:12:22.310,0:12:23.670
Ühel aastal
0:12:23.670,0:12:27.430
kogu filosoofiaosakonnale
0:12:27.430,0:12:29.949
Morgan State'i ülikoolist,
0:12:29.949,0:12:33.690
teisel korral inglise keele osakonnale
Johns Hopkinsi ülikoolist.
0:12:33.690,0:12:34.579
Kolmandal korral
0:12:34.579,0:12:38.960
majanduse õppijatele jne.
Ja mulle oli hämmastav,
0:12:38.960,0:12:43.170
et iga eri grupp nägi
selles erinevaid asju.
0:12:43.170,0:12:46.540
Tegelikult õppisin tekstist palju,
kui võtsin seda läbi koos
0:12:46.540,0:12:49.670
eri teadusharusid esindavate gruppidega,
0:12:49.670,0:12:52.680
ehkki vahel ajas see ka ahastusse.
0:12:52.680,0:12:55.100
Ühel aastal, näiteks,
0:12:55.100,0:13:00.930
tegin seda koos inimestega Johns Hopkinsi
võrdleva kirjanduse osakonnast,
0:13:00.930,0:13:03.630
umbes seitsmega.
0:13:03.630,0:13:07.290
Alustasime esimese peatükiga
0:13:07.290,0:13:11.040
ja veetsime kogu semestri selle juures.
0:13:11.040,0:13:14.710
See ajas mu hulluks. Ütlesin: 'Peame minema
tööpäeva küsimuse juurde', jne.,
0:13:14.710,0:13:17.029
mis on väga tähtsad teemad,
aga nemad ütlesid:
0:13:17.029,0:13:20.690
'Ei, ei, me peame sellest õieti aru saama.'
'Mida ta
0:13:20.690,0:13:23.870
tegelikult väärtuse all silmas peab?
Mis on rahakaup?
0:13:23.870,0:13:26.070
Milles seisneb fetiš?' jne.
0:13:26.070,0:13:27.270
Ja tuli välja…
0:13:27.270,0:13:30.830
Küsisin: 'Miks te seda kõike teete?'
Nad vastasid: 'Töötame kellegi traditsioonis…',
0:13:30.830,0:13:33.679
kellest ma toona kuulnudki ei olnud
ja kellest arvasin,
0:13:33.679,0:13:37.430
et ta on idioot, kuna tuli
välja sedasorti asi.
0:13:37.430,0:13:39.980
Mehe nimi oli Jacques Derrida,
0:13:39.980,0:13:44.240
ta veetis palju aega Baltimore'is
hilistel 1960ndate ja varastel
0:13:44.240,0:13:47.460
1970ndatel, ja tal oli
0:13:47.460,0:13:50.890
suur mõju võrdleva kirjanduse osakonnas.
0:13:50.890,0:13:53.100
Üks asi, millest ma hiljem
0:13:53.100,0:13:55.150
selle kohta mõtlesin, oli…
0:13:55.150,0:14:00.080
Nad õpetasid mind hoolikalt
tähele panema Marxi keelekasutust;
0:14:00.080,0:14:05.040
mida ja kuidas ta ütleb, mida ta sellega
mõtleb, või mida ta välja jätab,
0:14:05.040,0:14:08.160
kõik see on samuti väga tähtis.
0:14:08.160,0:14:12.800
Seega olen nüüd väga tänulik
tollele grupile,
0:14:12.800,0:14:16.530
välja arvatud see, et ma ei näi
enam idioodina
0:14:16.530,0:14:19.270
Jacques Derrida mittetundmise tõttu.
0:14:19.270,0:14:23.380
See mõjutas mind väga,
0:14:23.380,0:14:28.170
et oli too grupp, kellega
võtsime läbi esimese peatüki
0:14:28.170,0:14:30.100
ülipõhjalikult,
0:14:30.100,0:14:33.360
analüüsides iga sõna, lauset,
lausetevahelisi
0:14:33.360,0:14:34.910
seoseid, jne…
0:14:34.910,0:14:38.860
Loomulikult tahame teiega tööpäevani jõuda,
0:14:38.860,0:14:41.629
ja vaadelda kogu 1. raamatut.
Me ei veeda kogu aega
0:14:41.629,0:14:43.090
1. peatükil.
0:14:43.090,0:14:46.580
Aga erinevad distsiplinaarsed
vaatenurgad mõjuvad valgustavalt,
0:14:46.580,0:14:51.300
sest Marx kirjutas "Kapitali"
0:14:51.300,0:14:55.890
paljudest eelmainitud vaatenurkadest.
0:14:55.890,0:14:56.610
Ja me peame
0:14:56.610,0:14:58.280
mõistma,
0:14:58.280,0:15:03.330
kuidas need erinevad vaatenurgad
tekstis ristuvad
0:15:03.330,0:15:06.130
"Kapitalis"
0:15:06.130,0:15:08.430
on kolm peamist
0:15:08.430,0:15:10.550
inspiratsiooni valdkonda,
0:15:10.550,0:15:13.790
ja neid paneb liikuma
0:15:13.790,0:15:18.940
Marxi sügav pühendumus
0:15:18.940,0:15:22.540
kriitilisele teooriale ja analüüsile.
0:15:22.540,0:15:27.890
Suhteliselt noorena kirjutas ta
ühele oma toimetuskolleegile
0:15:27.890,0:15:30.070
ühes Saksa ajalehes.
0:15:30.070,0:15:35.360
Kirjatüki pealkiri on:
"Kõige olemasoleva halastamatu kriitika".
0:15:35.360,0:15:40.440
Tagasihoidlik kirjutis, mida soovitan teil lugeda,
0:15:40.440,0:15:42.780
sest see on kütkestav.
0:15:42.780,0:15:45.640
Ta ei ütle seal, et
0:15:45.640,0:15:46.680
kõik on
0:15:46.680,0:15:50.800
rumalad, et ründab
ja kritiseerib kõike nõrkemiseni.
0:15:50.800,0:15:51.790
Ei -
0:15:51.790,0:15:53.760
ta ütleb,
0:15:53.760,0:15:57.050
et on olnud palju tõsiseid ja väga
hoolikalt maailma asjade üle
0:15:57.050,0:15:58.760
arutlevaid inimesi,
0:15:58.760,0:16:04.830
ja et nende arusaamad maailmas
toimuvast on meie ressurss.
0:16:04.830,0:16:09.540
Kriitiline meetod võtab
need arusaamad
0:16:09.540,0:16:15.080
ja nendega töötades muudab
nad millekski erinevaks.
0:16:15.080,0:16:18.200
Üks tema hilisem ütlus
selgitab tema meetodit
0:16:18.200,0:16:19.750
suurepäraselt:
0:16:19.750,0:16:24.220
selle muutmise viis
seisneb selles, et
0:16:24.220,0:16:26.699
võtta radikaalselt erinevad mõistelised kivid
0:16:26.699,0:16:32.370
ja luua neist hõõrumisega
revolutsiooniline tuli.
0:16:32.370,0:16:36.790
Seda ta teebki: ta võtab
äärmiselt erinevad traditsioonid,
0:16:36.790,0:16:38.340
lükkab need kokku,
0:16:38.340,0:16:39.800
hõõrub neid koos,
0:16:39.800,0:16:43.960
ja loob täiesti uue
teadmisraamistiku.
0:16:43.960,0:16:47.790
Nagu ta ütleb ühes eessõnas "Kapitalile":
0:16:49.670,0:16:52.350
kui püüda luua uus
teadmiste süsteem,
0:16:52.350,0:16:55.790
peab ümber muutma kogu mõisteaparaadi,
0:16:55.790,0:17:00.590
ümber kujundama kogu uurimismeetodi.
0:17:00.590,0:17:04.939
Kolm mõistelist kivi,
mida Marx "Kapitalis" kokku hõõrub,
0:17:04.939,0:17:07.110
on järgmised:
0:17:07.110,0:17:09.579
Esiteks -
0:17:09.579,0:17:12.180
poliitiline ökonoomia.
0:17:12.180,0:17:17.640
18. sajandi ja varase 19.
sajandi poliitiline ökonoomia..
0:17:17.640,0:17:20.010
See on peamiselt inglise päritoluga,
0:17:20.010,0:17:22.600
ehkki mitte ainult.
0:17:22.600,0:17:28.070
Locke'ist, Hobbes'ist ja Hume'ist
Adam Smithi, Ricardo ja Malthuseni,
0:17:28.070,0:17:32.180
Lisaks trobikond teisi,
nagu Steuart.
0:17:32.180,0:17:35.880
Kõiki neid inimesi
0:17:35.880,0:17:39.730
kritiseerib ta väga põhjalikult
0:17:39.730,0:17:45.040
"Lisaväärtusteooriate" kolmes köites.
0:17:45.040,0:17:48.240
Tal polnud skännerit, internetti
ja muud taolist,
0:17:48.240,0:17:51.240
seega kopeeris ta käsitsi
0:17:51.240,0:17:52.980
pikki katkendeid Adam Smithilt,
0:17:52.980,0:17:54.770
millele seejärel kirjutas kommentaari.
0:17:54.770,0:17:59.290
Sama ka Steuartiga -
0:17:59.290,0:18:03.390
jällegi, pikkade kommentaaridega.
0:18:03.390,0:18:07.990
Seda tegutsemisviisi kutsutakse
tänapäeval dekonstruktsiooniks.
0:18:07.990,0:18:10.210
Õppisin
0:18:10.210,0:18:12.950
"Lisaväärtusteooriaid" uurides
0:18:12.950,0:18:16.170
argumentide sellist dekonstrueerimist.
0:18:16.170,0:18:18.340
Marxi mõtteviis on selline:
0:18:18.340,0:18:19.979
'Adam Smith toob sellise argumendi.
0:18:19.979,0:18:22.770
Mis jääb selles tabamata?
0:18:22.770,0:18:25.030
Mis on siin
0:18:25.030,0:18:26.400
puuduvaks tükiks,
0:18:26.400,0:18:28.299
mis aitaks kõike kokku siduda,
0:18:28.299,0:18:32.390
mille lisamisel
argument muunduks?'
0:18:32.390,0:18:34.470
Nii et poliitiline ökonoomia
0:18:34.470,0:18:37.750
on üheks
0:18:37.750,0:18:38.540
kindlaks
0:18:38.540,0:18:42.760
tükiks selles loos.
0:18:42.760,0:18:46.429
Olen poliitilise ökonoomiaga
üsna hästi kursis.
0:18:46.429,0:18:50.140
Võib-olla selle tõttu,
et tulen inglise
0:18:50.140,0:18:53.260
traditsioonist jne., tunnen
end selles koduselt.
0:18:53.260,0:18:56.080
Selles loengus
0:18:56.080,0:18:58.960
annan teile palju
0:18:58.960,0:19:00.850
sellekohast materjali,
et näidata,
0:19:00.850,0:19:02.960
kust Marx inspiratsiooni sai,
0:19:02.960,0:19:05.240
kuna ta ei tsiteeri seda alati.
0:19:05.240,0:19:06.789
Tuleb idee,
0:19:06.789,0:19:08.830
mis on selgelt mingist kohast võetud
0:19:08.830,0:19:10.400
ja mis on tähtis,
0:19:10.400,0:19:14.410
aga Marx mõnikord ei tsiteeri seda.
0:19:14.410,0:19:15.820
"Kapitalis" on muidugi
0:19:15.820,0:19:21.420
esindatud ka teisi teoreetikuid,
peamiselt Prantsusmaalt.
0:19:21.420,0:19:25.230
Oli ka prantsuse poliitilise ökonoomia
traditsioon, erinev inglise omast.
0:19:25.230,0:19:29.370
Marx viitab sellele
väga tähtsale osale
0:19:29.370,0:19:32.920
oma arutlustes.
0:19:32.920,0:19:36.460
Teine valdkond on
0:19:36.460,0:19:39.770
klassikaline saksa kriitiline filosoofia,
0:19:39.770,0:19:41.870
mis ulatub vanakreeklasteni välja.
0:19:41.870,0:19:45.660
Marx kirjutas ülikooli lõputöö
0:19:45.660,0:19:50.040
Epikurosest, seega oli ta
tuttav vana-kreeka filosoofiaga.
0:19:50.040,0:19:52.750
See viis, kuidas vana-
kreeka filosoofia
0:19:52.750,0:19:56.230
sisenes kriitilisse saksa filosoofiasse -
0:19:56.230,0:20:01.340
Spinoza, Leibnizi, Hegeli
0:20:01.340,0:20:04.390
ja teiste kaudu -
0:20:04.390,0:20:08.470
see traditsioon on samuti
väga tähtis.
0:20:08.470,0:20:13.390
Marx kasutab seega kriitilise
saksa filosoofia traditsiooni
0:20:13.390,0:20:17.310
seotuna poliitilise ökonoomiaga.
Ta ühendab need.
0:20:17.310,0:20:19.200
Ta laenas ka palju
0:20:19.200,0:20:21.980
Immanuel Kantilt.
0:20:21.980,0:20:23.760
Ka see traditsioon
0:20:23.760,0:20:27.660
on niisiis oluline.
0:20:27.660,0:20:31.320
Ma pole sellega
eriti tuttav, nii et need
0:20:31.320,0:20:32.590
teist, kel on
0:20:32.590,0:20:36.620
selles traditsioonis põhjalikumad teadmised,
võivad mind täiendada.
0:20:36.620,0:20:38.970
Sain sellest aimu,
0:20:38.970,0:20:41.900
kui töötasin filosoofidega, kel olid
0:20:41.900,0:20:45.600
Hegelist laialdased teadmised;
õppisin neilt Marxi arutluste kohta
0:20:45.600,0:20:49.720
hegellikust vaatepunktist.
Selles aspektis pole ma
0:20:49.720,0:20:50.870
nii tugev
0:20:50.870,0:20:53.140
kui tahaksin.
0:20:53.140,0:20:57.170
Pean märkima, et
olen olnud nõus
0:20:57.170,0:21:00.700
briti majandusteadlase Joan
Robinsoniga, kui ta kaebas,
0:21:00.700,0:21:06.880
et Hegel topib Marxi töödes oma nina
tema ja Ricardo vahele.
0:21:06.880,0:21:09.130
Olen sellega nõus,
0:21:09.130,0:21:11.870
sest ka mul on olnud
0:21:11.870,0:21:15.929
Hegelist arusaamisega
probleeme
0:21:15.929,0:21:19.340
.
0:21:19.340,0:21:23.760
Üks nali, mis võib
hegeliaane ärritada:
0:21:23.760,0:21:27.530
kui lugeda enne
Marxi Hegelit,
0:21:27.530,0:21:32.730
tuleb Marxi lugemine päris lihtne.
0:21:32.730,0:21:37.270
Nii et tutvuge Hegeli kirjutistega
enne Marxi ja kõik laabub.
0:21:37.270,0:21:38.990
Kolmas traditsioon,
0:21:38.990,0:21:41.750
mida ta kasutab,
0:21:41.750,0:21:46.070
on utoopilise sotsialismi traditsioon.
0:21:46.070,0:21:48.570
See on peamiselt prantsuse päritolu,
0:21:48.570,0:21:52.460
kuigi seal on ka Robert Owen
ja muidugi Thomas More
0:21:52.460,0:21:54.100
briti traditsioonist,
0:21:54.100,0:21:57.570
keda aeg-ajalt
tekstis esineb.
0:21:57.570,0:21:59.900
Kuid peamised sotsialistlikud
mõtlejad tulid
0:21:59.900,0:22:10.180
prantsuse utoopilise mõtlemise
puhangust 1830 ja 1840ndatel.
0:22:10.180,0:22:15.510
Näiteks Etienne Cabet, kes lõi
'Ikariaanide' kogukonna, kes
0:22:15.510,0:22:19.050
saabusid USAsse 1848. a.
0:22:19.050,0:22:25.490
Proudhon. Saint-Simon. Fourier.
0:22:25.490,0:22:28.810
Marx oli mõnda aega
Pariisis ja oli utopistide
0:22:28.810,0:22:30.169
töödega väga hästi tuttav.
0:22:30.169,0:22:37.210
"Kommunistlikku manifesti" lugedes leiate,
et teda häirisid nende teosed.
0:22:37.210,0:22:40.780
Talle ei meeldi viis, kuidas
0:22:40.780,0:22:46.800
utopistid loovad valmis ideaal-
ühiskonda ilma kindla plaanita,
0:22:46.800,0:22:51.080
kuidas seda tegelikult saavutada.
0:22:51.080,0:22:54.810
Marx tahab muuta
0:22:54.810,0:22:58.270
sotsialistliku projekti utoopilisest
0:22:58.270,0:23:02.930
teaduslikuks projektiks.
0:23:02.930,0:23:06.220
Selle saavutamiseks ei
saa ta lihtsalt võtta
0:23:06.220,0:23:09.490
inglise empiritsimi ja
poliitiline ökonoomiat -
0:23:09.490,0:23:14.760
ta peab taaslooma,
ümber muutma
0:23:14.760,0:23:17.870
kogu teadusliku meetodi.
0:23:17.870,0:23:21.970
Tema teaduslik meetod
0:23:21.970,0:23:25.780
põhineb niisiis -
0:23:25.780,0:23:29.490
esiteks inglise
0:23:29.490,0:23:32.190
klassikalisel poliitilisel ökonoomial,
0:23:32.190,0:23:36.000
teiseks, kriitilisel saksa filosoofial,
0:23:36.000,0:23:39.500
ja lõpuks utoopilise impulsi uurimisel,
0:23:39.500,0:23:42.559
mis küsib: mis on kommunism
ja sotsialistlik ühiskond?
0:23:42.559,0:23:44.970
Kuidas seda kritiseerida?
0:23:44.970,0:23:49.660
Utoopilise sotsialismi uurimine
on kolmas aspekt.
0:23:49.660,0:23:52.710
Olen hästi kursis
0:23:52.710,0:23:56.549
prantsuse utoopilise sotsialistliku
0:23:56.549,0:23:58.440
traditsiooniga.
0:23:58.440,0:24:02.560
Olen lugenud palju Fourier'd,
0:24:02.560,0:24:08.559
Saint-Simoni ja Proudhoni
ja arvan,
0:24:08.559,0:24:14.280
et Marx laenab neilt rohkem,
kui ta tahaks tunnistada.
0:24:14.280,0:24:18.940
Ta tahab distantseeruda
0:24:18.940,0:24:22.030
varjamatult utoopilisest traditsioonist,
0:24:22.030,0:24:25.440
mis valitses 1830-40ndatel
ja milles ta nägi
0:24:25.440,0:24:31.330
osa 1848. a. revolutsiooni
läbikukkumises Pariisis.
0:24:31.330,0:24:35.330
Kuna ta tahtis end kõigest
sellest eemaldada,
0:24:35.330,0:24:39.820
otsustas ta neid mitte tunnustada,
aga tegelikult laenas neilt
0:24:39.820,0:24:44.049
palju, eriti
Saint-Simonilt
0:24:44.049,0:24:50.390
ja eituse kaudu ka Fourier'lt.
Paljud tema ideed ongi
0:24:50.390,0:24:52.490
justkui Fourier' negatiivid.
0:24:52.490,0:24:55.820
Marxi ei saa mõista, mõistmata,
keda ta ümber lükkab,
0:24:55.820,0:24:57.850
ta eitab Fourier'd samamoodi
0:24:57.850,0:24:59.570
kui
0:24:59.570,0:25:03.470
mitmeid poliitilisi ökonomiste,
eriti Malthust,
0:25:03.470,0:25:05.220
kes oli talle eriti
0:25:05.220,0:25:09.740
vastuvõetamatu.
0:25:09.740,0:25:15.940
Need on siis niidid,
millest "Kapital" koosneb.
0:25:15.940,0:25:18.610
Ma soovitasin seda lugeda
0:25:18.610,0:25:23.550
Marxi enda tingimustel, kuid seegi
0:25:23.550,0:25:28.220
kergitab esile raskusi, mida
Marx ka ise mõistis.
0:25:28.220,0:25:31.510
Ta märkis huvitavalt
0:25:31.510,0:25:33.850
oma eessõnas
0:25:33.850,0:25:41.900
prantsuskeelsele väljaandele,
0:25:41.900,0:25:46.029
kui seda plaaniti välja anda
0:25:46.029,0:25:51.140
seeriana, justkui följetone -
0:25:51.140,0:25:55.170
ühel nädalal ilmub raamatuke
kahe peatükiga,
0:25:55.170,0:26:00.370
teisel nädalal samuti jne.
0:26:00.370,0:26:04.220
Ja Marx kirjutab (1872. aastal):
0:26:04.220,0:26:08.270
"Tervitan teie ideed avaldada "Kapitali" tõlge
perioodiliselt ilmuvate vihkudena.
0:26:08.270,0:26:11.570
Sel kujul on teos töölisklassile
kättesaadavam…
0:26:11.570,0:26:17.540
…ja see kaalutlus on mulle
tähtsam kui kõik muu.
0:26:17.540,0:26:20.460
See on medali esikülg.
0:26:20.460,0:26:22.940
Kuid sel on ka teine külg:
0:26:22.940,0:26:26.120
uurimismeetod, mida ma kasutan…
0:26:26.120,0:26:29.799
…ja mida seni ei ole rakendatud
majandusteaduse küsimustele,
0:26:29.799,0:26:31.960
teeb esimeste peatükkide lugemise
0:26:31.960,0:26:37.310
kaunis raskeks. On karta,
et prantsuse publikul,…"
0:26:37.310,0:26:38.770
(kelle hulka kuulute ka teie)
0:26:38.770,0:26:42.690
"kes alati kärsitult tõttab
lõppjärelduse poole ja ihkab teada
0:26:42.690,0:26:44.110
üldiste printsiipide seost
0:26:44.110,0:26:47.040
nende küsimustega, mis
teda otseselt erutavad,
0:26:47.040,0:26:51.870
kaob huvi raamatu vastu, kui ta
ei saa kohe edasi lugeda.
0:26:51.870,0:26:54.659
Selle vastu ei ole mul muud nõu
0:26:54.659,0:26:57.840
kui hoiatada
0:26:57.840,0:27:00.850
tõeotsijat lugejaskonda.
0:27:00.850,0:27:04.490
Teaduse juurde ei ole laia maanteed,
ja ainult need võivad
0:27:04.490,0:27:06.759
jõuda ta säravate tippudeni,
0:27:06.759,0:27:08.150
kes väsimust kartmata
0:27:08.150,0:27:12.710
ronivad ta järske radasid mööda."
0:27:12.710,0:27:15.399
Kuna teie siin olete
0:27:15.399,0:27:17.830
tõeotsijad,
0:27:17.830,0:27:20.019
pean teid hoiatama, et tõesti,
0:27:20.019,0:27:25.870
esimeste peatükkide lugemine on
eriti vaevanõudev ja raske.
0:27:25.870,0:27:28.740
Sellel on mitmeid põhjuseid.
0:27:28.740,0:27:32.320
Üheks on tema meetod,
millest räägime hiljem.
0:27:32.320,0:27:35.640
Teine põhjus on see
0:27:35.640,0:27:40.010
eriline viis, millega
ta oma tööd kavandab.
0:27:40.010,0:27:42.700
Tema töö on mõista,
0:27:42.700,0:27:48.650
kuidas töötab kapitalistlik tootmisviis.
0:27:48.650,0:27:55.159
Ta teab, et see on
saab olema tohutu töö.
0:27:55.159,0:27:59.290
Et selle tööga alustada,
0:27:59.290,0:28:05.850
peab looma mõiste-
aparaadi, et aru saada
0:28:05.850,0:28:11.860
kapitalismi keerukusest.
0:28:11.860,0:28:16.900
Ühes oma eessõnadest räägib Marx,
0:28:16.900,0:28:20.050
kuidas ta seda teeb.
0:28:20.050,0:28:28.320
Ta ütleb: "Esitusviis",
0:28:28.320,0:28:31.610
niisiis tegeleme
esitusviisiga,
0:28:31.610,0:28:34.450
(see on teise trüki järelsõnast),
0:28:34.450,0:28:40.200
"Esitusviis peab igatahes
formaalselt erinema uurimisviisist.
0:28:40.200,0:28:43.230
Uurimine peab
0:28:43.230,0:28:47.210
üksikasjaliselt omandama materjali,
analüüsima selle mitmesuguseid
0:28:47.210,0:28:52.510
arenemisvorme ja avastama
nende sisemise seose.
0:28:52.510,0:28:57.580
Alles pärast selle töö lõpetamist saab
vastavalt kujutada tegelikku liikumist.
0:28:57.580,0:28:59.950
Kui see on korda läinud
If this is done successfully,
0:28:59.950,0:29:01.900
ja meil on ideaalne peegeldus
0:29:01.900,0:29:04.380
mateeria elust," - ehk kapitalistlikust tootmisviisist -
0:29:04.380,0:29:08.090
"siis esimesel pilgul võib näida,
et siin on tegemist
0:29:08.090,0:29:13.910
aprioorse konstruktsiooniga."
0:29:13.910,0:29:15.809
Marx väidab siin,
0:29:15.809,0:29:21.120
et tema uurimisviis on
erinev tema esitusviisist.
0:29:21.120,0:29:26.440
Tema uurimisviis algab kõige
olemasoleva ja toimuvaga,
0:29:26.440,0:29:29.169
läbielatavaga,
0:29:29.169,0:29:31.500
tunnetatava reaalsusega.
0:29:31.500,0:29:33.660
.
0:29:33.660,0:29:36.440
See algab reaalsuse kirjeldamisega -
0:29:36.440,0:29:40.669
poliitiliste ökonomistide,
kirjanike jne. poolt.
0:29:40.669,0:29:42.919
Selle materjaliga alustatakse,
0:29:42.919,0:29:46.559
ja hakatakse sellest materjalist otsima
0:29:46.559,0:29:49.020
lihtsaid mõisteid.
0:29:49.020,0:29:51.380
Ta kutsub seda
'laskumismeetodiks'.
0:29:51.380,0:29:53.040
Laskumine
0:29:53.040,0:29:54.980
olemasolevast
0:29:54.980,0:29:57.020
alla, otsides
0:29:57.020,0:30:00.440
fundamentaalseid, põhilisi mõisteid.
0:30:00.440,0:30:06.060
Ja olles avastanud need põhimõisted,
0:30:06.060,0:30:09.970
saab taas pinnale tõusta,
0:30:09.970,0:30:13.060
seal pinnal ringi vaadata ja näha,
0:30:13.060,0:30:16.980
et näiva maailma taga,
kust alustati -
0:30:16.980,0:30:22.670
et seal leidub teine viis
olemasoleva tõlgendamiseks.
0:30:22.670,0:30:26.070
Tegelikult kasutab Marx
esimesena meetodit,
0:30:26.070,0:30:30.860
mis on tuttav psühhoanalüüsist -
0:30:30.860,0:30:34.490
alustada nähtavast käitumisest,
et siis otsida
0:30:34.490,0:30:37.380
vastavat mõisteaparaati,
nagu tegi Freud.
0:30:37.380,0:30:40.710
Tuua välja mõisteaparaat ja seletada:
0:30:40.710,0:30:46.210
'Selle isiku käitumine näeb välja
sellisena, kuid tegelikult on see mingi
0:30:46.210,0:30:48.100
teise asja väljendus'.
0:30:48.100,0:30:51.549
Marx teebki midagi sarnast.
Tegelikult aimab tema
0:30:51.549,0:30:54.510
uurimisviis ette sotsiaalteaduste oma:
0:30:54.510,0:30:58.120
Alustada näilistest asjadest,
leida nende alt üldistused.
0:30:58.120,0:31:03.330
"Kapitalis" alustabki Marx
põhimõistetest. Ta alustab
0:31:03.330,0:31:07.950
oma uurimise järeldustest.
0:31:07.950,0:31:11.580
'Millised on põhimõisted?'
0:31:11.580,0:31:14.480
Ta toob need põhimõisted välja
0:31:14.480,0:31:18.029
väga lihtsalt ja otseselt,
0:31:18.029,0:31:21.860
ja see näib tõesti aprioorse
konstruktsioonina. Alustades lugemist,
0:31:21.860,0:31:23.010
tuleb mõte:
0:31:23.010,0:31:25.540
'Kust kogu see värk tuleb?'
0:31:25.540,0:31:29.720
'Kust ta selle sai?'
'Miks ta nii teeb?'
0:31:29.720,0:31:35.880
Ja enamasti ei saa te aru, mida
ta nende mõistetega silmas peab.
0:31:35.880,0:31:37.780
Kuid järk-järgult
0:31:37.780,0:31:44.340
edasi liikudes hakkate nägema, kuidas need
mõisted valgustavad meie ümber toimuvat.
0:31:44.340,0:31:47.250
Mõne aja pärast hakkate mõistma:
0:31:47.250,0:31:49.759
'Ah seda siis väärtusteooria tähendabki.'
0:31:49.759,0:31:52.390
'Selles seisnebki väärtuse üle arutlemine.'
0:31:52.390,0:31:56.799
'See ongi fetiš!'
0:31:56.799,0:31:57.720
'Niimoodi suhestuvad
0:31:57.720,0:32:00.440
need mõisted minuga!'
0:32:00.440,0:32:04.110
Aga päriselt saate nendest
mõistetest aru
0:32:04.110,0:32:08.250
alles raamatu lõppu jõudes.
0:32:08.250,0:32:10.460
See on väga haruldane strateegia.
0:32:10.460,0:32:14.050
Teame strateegiaid, milles
autor tungivalt soovitab:
0:32:14.050,0:32:17.600
'Tutvu selle mõistega ja siis läheme
edasi järgmisele'. See on nagu
0:32:17.600,0:32:21.240
maja ühe kivi kaupa ehitamine.
0:32:21.240,0:32:23.250
Kuid Marx justkui
0:32:23.250,0:32:26.540
lahkaks sibulat, ehkki see
metafoor on veidi ebaõnnestunud,
0:32:26.540,0:32:27.960
kuna
0:32:27.960,0:32:31.530
sibula lahkamine toob pisarad silmi.
0:32:31.530,0:32:35.320
Kuid tema teguviis on:
alustada sibula pinnast,
0:32:35.320,0:32:38.610
minna sibula keskele ja leida, mis
selle kasvama paneb,
0:32:38.610,0:32:41.210
ja tulla tagasi pinnale.
0:32:41.210,0:32:45.020
Nii et Marxist võib lõpuks
aru saada vaid siis,
0:32:45.020,0:32:48.380
kui ta on pinnale naasnud.
0:32:48.380,0:32:52.310
Ja tema arutlus sellest, mis sibulat
kasvama paneb… alustades
0:32:52.310,0:32:54.880
tuumast, ja liikudes
kihtide kaudu välja…
0:32:54.880,0:32:58.280
Nii tehes toimub alatine
mõistete täiustamine.
0:32:58.280,0:32:59.910
See, mis enne tundus
0:32:59.910,0:33:03.029
viljatu ja abstraktse mõistena,
0:33:03.029,0:33:06.780
muutub edasi minnes
aina täiustunumaks.
0:33:06.780,0:33:08.890
Tegemist on
0:33:08.890,0:33:11.430
mõistete laiendamisega.
0:33:11.430,0:33:15.290
See pole tavaline
'samm-sammult' lähenemine
0:33:15.290,0:33:19.520
ja sellise lähenemisega peate harjuma.
0:33:19.520,0:33:21.770
Teie jaoks tähendab see, et
0:33:21.770,0:33:25.540
peate vahemalt esimesed 3 peatükki
hullumoodi pingutama,
0:33:25.540,0:33:29.940
sest sellest on raske aru saada seni,
0:33:29.940,0:33:31.039
kuni jõuate
0:33:31.039,0:33:33.790
tekstiga kaugemale,
mispeale hakkate aru saama,
0:33:33.790,0:33:34.950
kuidas need mõisted
0:33:34.950,0:33:37.570
töötavad…
0:33:37.570,0:33:39.129
Nii et te peate
0:33:39.129,0:33:42.550
selle teksti ette võtma,
et jõuda
0:33:42.550,0:33:45.440
järeldusteni,
0:33:45.440,0:33:49.150
milleni Marx jõudis.
0:33:49.150,0:33:54.250
Nii edenetegi.
0:33:54.250,0:33:57.270
See käib ka "Kapitali"
alguspunkti kohta.
0:33:57.270,0:33:59.629
Nagu näete, alustab ta
0:33:59.629,0:34:04.040
kauba mõistest.
0:34:04.040,0:34:07.680
See on veider alguspunkt;
0:34:07.680,0:34:10.970
enamikule teist seostub Marx fraasidega
nagu 'kogu ajalugu on
0:34:10.970,0:34:13.089
klassivõitluse ajalugu'.
0:34:13.089,0:34:17.499
Mõtlete, kas ei peaks "Kapital"
alustama klassivõitlusega?
0:34:17.499,0:34:21.789
"Kapitalis" jõutakse klassivõitluseni
umbes leheküljel 300.
0:34:21.789,0:34:24.589
See valmistab pettumuse
neile, kes tahavad
0:34:24.589,0:34:27.889
uurida asja kohe klassivõitlusest lähtuvalt.
0:34:27.889,0:34:30.789
Miks ei alusta Marx raha mõistega?
0:34:30.789,0:34:33.349
Tegelikult tahtis ta oma
ettevalmistavates uuringutes
0:34:33.349,0:34:36.089
alustada rahast,
0:34:36.089,0:34:40.809
kuid siis leidis üha enam,
et see on võimatu.
0:34:40.809,0:34:44.269
Miks ta ei alustanud töö mõistega?
0:34:44.269,0:34:47.739
Ta oleks võinud alustada paljude
asjadega, aga otsustas
0:34:47.739,0:34:49.109
alustada kaubast.
0:34:49.109,0:34:54.359
Ja kui lugeda tema ettevalmistavaid
kirjutisi, ilmneb pikk periood,
0:34:54.359,0:34:57.519
20-30 aastat, mil ta selle
küsimuse üle pead murdis.
0:34:57.519,0:34:58.859
Milline oleks parim alguspunkt
0:34:58.859,0:35:00.479
selle ettevõtmise jaoks?
0:35:00.479,0:35:03.439
Mis on selle nii-öelda
sibula keskel,
0:35:03.439,0:35:05.190
mida analüüsides
0:35:05.190,0:35:06.449
saaks teada,
0:35:06.449,0:35:09.579
kuidas süsteem töötab?
0:35:09.579,0:35:11.640
Ning ta otsustas alustada kaubast,
0:35:11.640,0:35:13.859
mis on suvaline alguspunkt.
0:35:13.859,0:35:17.249
Te ei hõlma selle loogikat. Marx
ei seleta seda, ta ei
0:35:17.249,0:35:19.779
taha teid isegi veenda.
Ta lihtsalt ütleb:
0:35:19.779,0:35:23.639
'Siin on alguspunkt asja üle
arutlemiseks, siin on mõisted,
0:35:23.639,0:35:27.249
mida kasutan'.
0:35:27.249,0:35:31.979
Väga mõistatuslik ja väheveenev algus.
0:35:31.979,0:35:35.619
Siinkohal võite küsida: 'Kui sellele
pole õigustust, miks mitte
0:35:35.619,0:35:37.069
visata tekst kõrvale?'
0:35:37.069,0:35:39.420
Pärast seda läheb
asi keeruliseks.
0:35:39.420,0:35:44.209
Jõudes 3. peatükini - kus paljud
inimesed loobuvad "Kapitali" lugemisest,
0:35:44.209,0:35:46.230
kui nad loevad iseseisvalt -
0:35:46.230,0:35:49.970
kolmanda peatüki juures öeldakse:
'Seda on võimatu
0:35:49.970,0:35:50.909
ja mõttetu lugeda.'
0:35:50.909,0:35:55.239
Selle tõttu on alustamine raske.
0:35:55.239,0:36:00.309
Teiseks raskuseks on see,
0:36:00.309,0:36:04.179
et tema mõisteaparaat pole mõeldud
0:36:04.179,0:36:07.039
vaid "Kapitali" 1. köite jaoks.
0:36:07.039,0:36:08.549
See pidi
0:36:08.549,0:36:13.519
teda saatma kogu teel, kõiges,
millest ta mõtles.
0:36:13.519,0:36:18.009
Sest "Kapitalil" on kolm köidet,
0:36:18.009,0:36:21.189
ja kui tahate aru saada
kapitalistlikust tootmisviisist,
0:36:21.189,0:36:24.109
peate lugema 3 köidet "Kapitali".
0:36:24.109,0:36:28.229
1. köide esitab vaid ühe vaatenurga
0:36:28.229,0:36:30.199
kapitalistlikule tootmisviisile.
0:36:30.199,0:36:36.019
Enamgi - 3 "Kapitali" köidet on ainult
kaheksandik tema plaanitsetust.
0:36:36.019,0:36:39.849
Marx kirjeldab seda oma tekstis
"Poliitilise ökonoomia kriitika",
0:36:39.849,0:36:44.389
käsikirjades, kus ta visandab ette "Kapitali".
0:36:44.389,0:36:45.649
Selles tekstis
0:36:45.649,0:36:50.229
kavandab ta tuleva
0:36:50.229,0:36:51.719
analüüsi käiku nii:
0:36:51.719,0:36:55.999
"1. Üldised abstraktsed
tegurid, mida leidub erineval
0:36:55.999,0:37:01.049
määral kõigis ühiskonnavormides.
0:37:01.049,0:37:04.599
2. Kategooriad, mis moodustavad
kodanliku ühiskonna sisemise struktuuri ja
0:37:04.599,0:37:08.079
millel peamised klassid põhinevad: kapital
0:37:08.079,0:37:12.899
palgatöö, maaomand, nende omavaheline suhe.
0:37:12.899,0:37:14.669
Linn ja maa.
0:37:14.669,0:37:17.409
Kolm peamist ühiskondlikku klassi;
0:37:17.409,0:37:19.299
nendevaheline suhe.
0:37:19.299,0:37:20.519
Raharinglus.
0:37:20.519,0:37:22.599
Erakrediidisüsteem." -
0:37:22.599,0:37:24.489
(Praegu aktuaalne teema.)
0:37:24.489,0:37:27.759
…
0:37:27.759,0:37:31.650
"3. Kodanliku ühiskonna
koondumine riigi vormis,
0:37:31.650,0:37:34.249
suhtes iseendaga.
0:37:34.249,0:37:36.909
Mittetootlikud klassid.
0:37:36.909,0:37:38.160
Maksud.
0:37:38.160,0:37:39.499
Riigivõlg.
0:37:39.499,0:37:41.059
Avalik krediit.
0:37:41.059,0:37:42.709
Rahvastik.
0:37:42.709,0:37:44.180
Kolooniad.
0:37:44.180,0:37:47.699
Emigratsioon.
0:37:47.699,0:37:50.969
4. Rahvusvahelised tootmissuhted,
0:37:50.969,0:37:52.869
rahvusvaheline tööjaotus,
0:37:52.869,0:37:54.589
väliskaubandus,
0:37:54.589,0:37:56.039
eksport ja import,
0:37:56.039,0:37:57.230
vahetuskurss," -
0:37:57.230,0:38:01.359
(veel üks hea teema.)
0:38:01.359,0:38:02.209
"Viiendaks," - väga hea teema! -
0:38:02.209,0:38:07.759
"Maailmaturg ja kriisid."
0:38:07.759,0:38:08.440
See on niisiis
0:38:08.440,0:38:12.330
justkui kavatsuste panoraam, mille
Marx neis käsikirjades esitas
0:38:12.330,0:38:14.799
See oli tal mõttes
0:38:14.799,0:38:17.779
ja plaanides,
0:38:17.779,0:38:20.489
kui ta kirjutas "Kapitali".
0:38:20.489,0:38:22.279
Aga ta ei lõpetanud seda.
0:38:22.279,0:38:24.259
Enamikku neist teemadest
0:38:24.259,0:38:26.390
ta ei käsitlenud.
0:38:26.390,0:38:27.940
"Kapital" on tegelikult
0:38:27.940,0:38:29.999
vaid alguseks
0:38:29.999,0:38:33.449
sellele tohutule projektile,
0:38:33.449,0:38:35.639
millele ta
0:38:35.639,0:38:37.360
paljudes kirjutistes vihjas -
0:38:37.360,0:38:41.950
näiteks riigi olemus,
0:38:41.950,0:38:46.849
kodanikuühiskonna, emigratsiooni,
0:38:46.849,0:38:52.759
vahetuskursside olemus, jne.
0:38:52.759,0:38:56.979
Ka siin peame aru saama
0:38:56.979,0:39:00.109
ta mõisteaparaadi tähtsusest
0:39:00.109,0:39:02.119
"Kapitali" alguses.
0:39:02.119,0:39:06.709
Ta püüab seda kavandada
vastavuses töö tohutu iseloomuga,
0:39:06.709,0:39:08.890
kuid tegelikult
0:39:08.890,0:39:12.699
annab see raamistiku
1. köite jaoks,
0:39:12.699,0:39:14.020
ja 1. köide on
0:39:14.020,0:39:17.569
vaid üks tükk
0:39:17.569,0:39:19.719
kavatsetud mosaiigist.
0:39:19.719,0:39:24.229
1. köide vaatleb
kapitalistlikku tootmisviisi
0:39:24.229,0:39:27.839
tootmise vaatenurgast,
0:39:27.839,0:39:29.659
mitte turu ega
0:39:29.659,0:39:34.279
globaalse kaubanduse, vaid
just tootmise vaatenurgast.
0:39:34.279,0:39:37.149
Te peate aru saama, et praegune
0:39:37.149,0:39:41.190
kursus tegeleb Marxi analüüsiga
0:39:41.190,0:39:46.949
kapitalistlikust tootmisviisist
tootmise nurga alt.
0:39:46.949,0:39:50.459
2. köide käsitleb vahetuse vaatenurka,
0:39:50.459,0:39:55.099
3. köide käsitleb kriiside tekkimist,
0:39:55.099,0:39:59.959
samuti jaotusreegleid,
0:39:59.959,0:40:02.829
intresse, renti, makse,
0:40:02.829,0:40:08.419
taolisi teemasid.
0:40:08.419,0:40:10.929
Nüüd aga meetodist,
0:40:10.929,0:40:12.839
selle teisest küljest,
0:40:12.839,0:40:18.259
millel on suur tähtsus esitusmeetodi
ja uurimismeetodi seisukohalt.
0:40:18.259,0:40:23.809
Nimelt: Marxi dialektika.
0:40:23.809,0:40:27.999
Ühes eessõnas ütleb ta,
0:40:27.999,0:40:32.190
et dialektika
0:40:32.190,0:40:34.999
on täiesti eriline
0:40:34.999,0:40:38.189
analüütiline lähenemine.
0:40:38.189,0:40:45.189
Marxil peaaegu puuduvad põhjuslikud
seosed vormis 'See põhjustab seda'.
0:40:45.219,0:40:47.119
Enamasti ütleb ta:
0:40:47.119,0:40:51.679
'See on sellega dialektiliselt seotud'.
0:40:51.679,0:40:55.119
Dialektiline suhe
0:40:55.119,0:40:56.529
on sisemine suhe.
0:40:56.529,0:41:01.069
Mitte põhjuslik, väline suhe,
vaid sisemine suhe.
0:41:01.069,0:41:05.259
Ta selgitab dialektilist meetodit
0:41:05.259,0:41:09.509
teise trüki järelsõnas.
0:41:09.509,0:41:11.619
Ta möönab
0:41:11.619,0:41:21.209
mõnede Hegeli ideede kasutamist.
0:41:21.209,0:41:24.900
"Minu dialektiline meetod on
põhiolemuselt Hegeli omast
0:41:24.900,0:41:29.479
mitte ainult erinev, vaid selle otsene vastand."
0:41:29.479,0:41:31.029
Leian, et mitmes mõttes
0:41:31.029,0:41:34.579
pole see väide tõene:
0:41:34.579,0:41:38.109
Marx ei pööranud
dialektilist meetodit
0:41:38.109,0:41:42.269
ümber, vaid muutis
0:41:42.269,0:41:45.189
seda täielikult.
0:41:45.189,0:41:49.069
Edasi ütleb ta: "Hegeli dialektika
müstifitseerivat külge
0:41:49.069,0:41:53.160
olen ma kritiseerinud peaaegu 30 aastat tagasi…"
0:41:53.160,0:41:58.689
Marx viitab siin oma traktaadile
0:41:58.689,0:42:01.719
"Hegeli dialektika ja üldse
0:42:01.719,0:42:05.159
Hegeli filosoofia kriitika"
0:42:05.159,0:42:06.989
ja minu arvates oli
0:42:06.989,0:42:09.999
sel kriitikal määrav roll
0:42:09.999,0:42:12.819
Marxi suhestumises
0:42:12.819,0:42:17.169
Hegeli dialektikasse.
0:42:17.169,0:42:19.959
Ta räägib edasi
0:42:19.959,0:42:22.809
sellest müstifitseerivast küljest,
0:42:22.809,0:42:27.739
sellest, kuidas see Hegeli
kasutatud müstifitseeritud
0:42:27.739,0:42:29.789
dialektika vorm
0:42:29.789,0:42:34.729
sai Saksamaal moeks,
0:42:34.729,0:42:39.759
ja miks ta pidi seda reformima,
0:42:39.759,0:42:43.619
võttes arvesse
0:42:43.619,0:42:50.619
iga kujunenud ajaloolist
vormi selle liikumises.
0:42:51.039,0:42:53.779
Ta pidi seda ümber
kujundama, et hõlmata
0:42:53.779,0:42:59.910
ka ühiskonna kaduvaid külgi.
0:42:59.910,0:43:04.859
Edasi ütleb ta dialektilise
meetodi kohta:
0:43:04.859,0:43:09.099
"…ta ei lase end millestki mõjutada
0:43:09.099,0:43:14.749
ja on oma olemuselt
kriitiline ning revolutsiooniline."
0:43:14.749,0:43:18.999
Ta väidab siin, et
0:43:18.999,0:43:22.639
kasutab dialektilist meetodit,
0:43:22.639,0:43:27.679
toomaks esile suhteid
0:43:27.679,0:43:29.979
süsteemi elementide vahel.
0:43:29.979,0:43:32.479
Aga ta teeb seda nii,
0:43:32.479,0:43:37.299
et haarata voolavust ja liikumist.
0:43:37.299,0:43:41.959
Marxile jätab tohutu tugeva
0:43:41.959,0:43:44.419
mulje kapitalismi
0:43:44.419,0:43:48.739
voolavus ja dünaamilisus.
0:43:48.739,0:43:51.939
See on imelik, kuna Marxi
0:43:51.939,0:43:53.959
peetakse tihti
0:43:53.959,0:43:57.979
staatiliseks, strukturaalseks analüütikuks.
0:43:57.979,0:44:03.309
Kuid "Kapitali" lugedes on näha,
kuidas ta tunnetab liikumist.
0:44:03.309,0:44:06.369
Alati on ta nägemas liikumist.
0:44:06.369,0:44:09.609
Pidevalt räägib ta
0:44:09.609,0:44:14.939
liikumisest -
dialektilisest liikumisest.
0:44:14.939,0:44:16.710
Nii et üks osa
0:44:16.710,0:44:22.729
Marxi lugemisel tema enda
tingimustel on aru saada,
0:44:22.729,0:44:26.119
mis on tema dialektika.
0:44:26.119,0:44:28.589
Sest Marx ei ole kirjutanud
0:44:28.589,0:44:31.939
traktaati dialektikast.
0:44:31.939,0:44:33.259
Ta ei ole seletanud
0:44:33.259,0:44:35.499
oma dialektilist meetodit täpselt,
0:44:35.499,0:44:36.630
on vaid vihjeid.
0:44:36.630,0:44:38.800
Tema dialektilise
meetodi mõistmiseks
0:44:38.800,0:44:42.259
lugege "Kapitali".
0:44:42.259,0:44:45.739
See on parim allikas.
0:44:45.739,0:44:49.469
Lugedes hoolikalt "Kapitali",
saate teada,
0:44:49.469,0:44:53.140
kuidas toimib dialektiline meetod.
0:44:53.140,0:44:56.769
Kuid see võib segada,
0:44:56.769,0:45:01.249
sest te pole veel harjunud
dialektilise mõtteviisiga. Muuseas
0:45:01.249,0:45:04.009
eriti akadeemias - mida
vilunum oled oma alal,
0:45:04.009,0:45:06.549
seda vähem oled harjunud
0:45:06.549,0:45:08.280
dialektilise meetodiga.
0:45:08.280,0:45:10.329
Väikelapsed on näiteks väga dialektilised -
0:45:10.329,0:45:12.449
nad näevad kõike liikumises.
0:45:12.449,0:45:15.709
Nad näevad kõikjal vastuolusid,
nad on ise vastuolulised,
0:45:15.709,0:45:18.609
Need vastuolud panevad
0:45:18.609,0:45:19.649
lapsi ütlema kõiksugu
0:45:19.649,0:45:22.469
imelisi, vastuolulisi asju.
0:45:22.469,0:45:25.819
Ja teie vastate: 'Lõpeta selline
mõtlemine ja ole ratsionaalne.'
0:45:25.819,0:45:28.619
Õpetame inimesi
0:45:28.619,0:45:33.460
juba varakult olema mittedialektilised.
0:45:33.460,0:45:38.519
Dialektiline meetod on
vaistlikult väga võimas.
0:45:38.519,0:45:42.489
Ja mõnes mõttes Marx taastab
0:45:42.489,0:45:48.069
selle uskumatult vaistliku
meetodi oma töös,
0:45:48.069,0:45:51.400
analüütilise skeemi kaudu,
0:45:51.400,0:45:53.900
kuid ka arusaamise kaudu,
0:45:53.900,0:45:56.440
et iga asi on kulgemises,
0:45:56.440,0:45:58.759
kõik on liikumises.
0:45:58.759,0:46:01.889
Kõike määratletakse sel alusel.
0:46:01.889,0:46:03.879
Marx ei räägi tööst -
0:46:03.879,0:46:07.900
ta räägib tööprotsessist.
0:46:07.900,0:46:09.289
Kapital pole asi -
0:46:09.289,0:46:13.549
ka see on liikuv protsess.
0:46:13.549,0:46:18.209
Väärtust pole ilma liikumiseta.
0:46:18.209,0:46:22.589
Kui liikumine lõpeb, siis väärtus kaob
0:46:22.589,0:46:27.269
ja kogu süsteem vajub kokku.
0:46:27.269,0:46:28.769
Mäletate,
0:46:28.769,0:46:32.410
mis toimus peale 11.
septembri terrorirünnakuid.
0:46:32.410,0:46:38.619
Toimetused ja liikumine peatusid.
0:46:38.619,0:46:41.869
Lennukid lõpetasid lendamise.
Üle sildade ei saanud minna.
0:46:41.869,0:46:43.770
Kuid kolme päeva jooksul
0:46:43.770,0:46:47.099
taipasid järsku kõik, et
kapitalism kukub kokku,
0:46:47.099,0:46:50.420
kui asjad liikuma ei hakka.
Ilmus linnapea
0:46:50.420,0:46:51.099
ja ütles:
0:46:51.099,0:46:54.299
'Jumala eest, minge poodlema!
0:46:54.299,0:46:58.019
Naaske Broadway'le!' jne.
0:46:58.019,0:47:01.599
Bush esines isegi lennutööstuse
reklaamklipis, öeldes:
0:47:01.599,0:47:04.509
'Hakake taas lendama.
0:47:04.509,0:47:07.719
Hakake liikuma!'
0:47:07.719,0:47:12.919
Kapitalism on seega, nagu Jack
Kerouac ütleks, 'alati teel'.
0:47:12.919,0:47:17.069
See teelolemine on talle elutähtis.
0:47:17.069,0:47:21.650
Marx hindas seda väga.
0:47:21.650,0:47:25.559
Imelik on kohata kirjeldusi
temast kui paigalseisvast
0:47:25.559,0:47:30.119
isikust, kel on kõik vastused valmis.
Ei: kõik liigub ja muutub.
0:47:30.119,0:47:33.929
Kõik on igaveses liikumises.
0:47:33.929,0:47:35.609
Ka siin
0:47:35.609,0:47:39.699
püüab Marx leida õiget
mõisteaparaati,
0:47:39.699,0:47:44.640
mis aitaks sellest liikumisest aru saada.
0:47:44.640,0:47:47.329
Mõned tema mõisted
0:47:47.329,0:47:49.539
on sõnastatud,
0:47:49.539,0:47:55.450
pidades silmas suhteid,
muutlikke tegusid.
0:47:55.450,0:48:00.459
'Ühel hetkel on nii ja
teisel hetkel naa.'
0:48:00.459,0:48:03.369
See võib tunduda segasena,
0:48:03.369,0:48:06.599
kuid Marxi eesmärk on seda
segadust ületada, leida
0:48:06.599,0:48:08.130
mõisteaparaat,
0:48:08.130,0:48:10.089
süvastruktuur,
0:48:10.089,0:48:12.180
mis aitaks aru saada
0:48:12.180,0:48:15.959
meie ümber toimuvast
pidevast liikumisest.
0:48:15.959,0:48:20.029
Eriti sellest, kuidas liikumist
0:48:20.029,0:48:27.029
kapitalistlikus tootmisviisis luuakse.
0:48:27.569,0:48:29.579
Niisiis üks viis
0:48:29.579,0:48:33.119
Marxi mõistmiseks on hinnata
0:48:33.119,0:48:37.209
tema dialektilist meetodit.
0:48:37.209,0:48:44.069
On inimesi, sealhulgas marksiste,
kellele tema dialektika ei meeldi.
0:48:44.069,0:48:45.430
On olemas terve suund
0:48:45.430,0:48:48.189
nimega 'analüütiline marksism',
0:48:48.189,0:48:50.819
mis eirab dialektikat.
0:48:50.819,0:48:52.699
Nad kutsuvad endid
0:48:52.699,0:48:55.479
'no bullshit' marksistideks,
0:48:55.479,0:49:02.599
sest nad peavad kogu
dialektikat pullisitaks.
0:49:02.599,0:49:04.030
On ka inimesi,
0:49:04.030,0:49:09.390
kes tahavad võtta midagi dialektilist
ja muuta see
0:49:09.390,0:49:12.809
põhjuslikuks struktuuriks.
0:49:12.809,0:49:20.749
On ka positivistlik versioon Marxist,
mis eemaldab kogu dialektika.
0:49:20.749,0:49:23.959
See võib olla õige lähenemine,
ma ei ütle, et
0:49:23.959,0:49:27.579
analüütiline marksism on väär.
0:49:27.579,0:49:31.049
Ma ei ütle, et eksivad need,
0:49:31.049,0:49:34.109
kes järgivad positivistlik-matemaatilist mudelit.
0:49:34.109,0:49:36.779
Võib-olla on neil õigus.
0:49:36.779,0:49:41.029
Kuid Marxi mõistmiseks
tema enda alustel
0:49:41.029,0:49:45.759
peate te tegelema
dialektikaga.
0:49:45.759,0:49:49.139
Hiljem võite te öelda:
0:49:49.139,0:49:52.239
'Marx eksib, dialektika on jama', jne.
0:49:52.239,0:49:53.309
Seda võite teha,
0:49:53.309,0:49:57.619
kuid enne tuleb sellest aru saada.
0:49:57.619,0:50:01.410
Nii veedamegi
0:50:01.410,0:50:05.229
veidi aega,
0:50:05.229,0:50:08.659
vaadeldes Marxi dialektikat
0:50:08.659,0:50:14.269
ja selle toimimist.
0:50:14.269,0:50:16.189
Veel üks
0:50:16.189,0:50:19.259
meeldetuletus enne pausi:
0:50:19.259,0:50:25.709
palusin lugeda Marxi tema enda tingimustel,
kuid praegu olen mina teejuhiks.
0:50:25.709,0:50:27.259
Niisiis loete seda
0:50:27.259,0:50:32.119
minu abiga ja
ka minu tingimustel.
0:50:32.119,0:50:37.669
Tahan lisada, et mu enda huvid -
0:50:37.669,0:50:41.339
linnastumine, ebaühlane geograafiline
areng, imperialism, jne -
0:50:41.339,0:50:44.059
need huvid on
0:50:44.059,0:50:48.549
omandanud minu jaoks
0:50:48.549,0:50:53.529
suure tähtsuse selles suhtes,
0:50:53.529,0:50:55.659
kuidas ma "Kapitali" loen.
0:50:55.659,0:50:56.549
Teisisõnu,
0:50:56.549,0:51:01.529
olen üle 30 aasta
selle tekstiga suhelnud.
0:51:01.529,0:51:04.949
Õpetan seda igal aastal,
0:51:04.949,0:51:09.309
küsides endalt: 'Mis erinevusi
näen sel aastal?
0:51:09.309,0:51:15.549
Mille olen varem kahe
silma vahele jätnud?'
0:51:15.549,0:51:19.439
Uued asjad üllatavad mind,
kuna toimuvad uued sündmused,
0:51:19.439,0:51:22.910
ajalugu ja geograafia muutuvad.
0:51:22.910,0:51:27.109
Kui kerkib esile midagi uut,
saan alati Marxi konsulteerida:
0:51:27.109,0:51:30.400
'On tal selle kohta midagi öelda?',
mõnikord leian midagi asjakohast
0:51:30.400,0:51:32.369
tema tekstist,
0:51:32.369,0:51:35.239
mõnikord mitte.
0:51:35.239,0:51:38.289
Olen läbinud pika dialoogi
0:51:38.289,0:51:41.849
ja kasutanud tema mõtteviisi,
0:51:41.849,0:51:47.949
eri mõisteaparaate pidevalt
omaenda töös.
0:51:47.949,0:51:54.159
Selle protsessi käigus on mu
arusaamine tekstist muutunud.
0:51:54.159,0:51:58.079
Kui kuuleksite minu kursuse
0:51:58.079,0:51:59.759
salvestust 25 aastat tagasi,
0:51:59.759,0:52:01.130
leiaksite mind ütlemas
0:52:01.130,0:52:05.379
praegusest väga erinevaid asju.
0:52:05.379,0:52:07.419
Sest nii
0:52:07.419,0:52:11.259
ajalooline kui ka intellektuaalne
õhkkond on muutunud.
0:52:11.259,0:52:15.109
Uued teemad on esile tulnud, seega
0:52:15.109,0:52:17.289
loen "Kapitali" teisiti.
0:52:17.289,0:52:19.199
Huvitaval kombel
0:52:19.199,0:52:23.649
räägib Marx ühes eessõnas,
0:52:23.649,0:52:25.890
kuidas kodanlik teooria
0:52:25.890,0:52:29.559
mõistis maailma teatud viisil,
kuid ajaloo käik muutis
0:52:29.559,0:52:31.950
selle aegunuks.
0:52:31.950,0:52:34.569
Seega muutuvad ideed
0:52:34.569,0:52:39.769
koos asjaolude muutusega -
0:52:39.769,0:52:43.179
ideed tuleb ümber korraldada.
0:52:43.179,0:52:44.690
Ka seda püüan
0:52:44.690,0:52:47.269
teile selgitada.
0:52:47.269,0:52:49.370
Seda on võimatu vältida.
0:52:49.370,0:52:50.849
Kokkuvõtteks
0:52:50.849,0:52:54.669
tahan, et tõlgendaksite
seda teksti ise.
0:52:54.669,0:52:59.959
tegelege tekstiga,
lähtudes enda kogemustest -
0:52:59.959,0:53:03.189
intellektuaalsetest, sotsiaalsetest, poliitilistest.
0:53:03.189,0:53:05.599
Nautige tekstiga vestlemist,
0:53:05.599,0:53:08.130
laske tekstil endaga suhelda.
0:53:08.130,0:53:11.340
Hinnake viisi, kuidas Marx püüab
0:53:11.340,0:53:12.499
maailma mõista.
0:53:12.499,0:53:17.020
Sest "Kapital" on suurepärane
näide sellest,
0:53:17.020,0:53:19.149
kuidas mõista
0:53:19.149,0:53:21.299
näiliselt
0:53:21.299,0:53:24.039
mõistetamatut.
0:53:24.039,0:53:25.900
Sellest seisukohast
0:53:25.900,0:53:30.919
peate tekstiga suhestuma.
Kokkuvõtvalt -
0:53:30.919,0:53:33.139
lõppude lõpuks
0:53:33.139,0:53:37.869
on teie asi anda
0:53:37.869,0:53:40.089
tekstis toimuvale
0:53:40.089,0:53:42.299
tähendus teie oma elus.
0:53:42.299,0:53:43.490
Selles peitub "Kapitali"
0:53:43.490,0:53:46.490
geniaalsus: see suhtleb
sinuga… Vahest mitte
0:53:46.490,0:53:49.329
samamoodi kui minuga.
0:53:49.329,0:53:52.219
Kuid see on mõistetav
0:53:52.219,0:53:54.420
ja täiesti arusaadav.
Selline on
0:53:54.420,0:53:58.549
lugemiseks vajalik meelestatus.
0:53:58.549,0:54:03.799
Sissejuhatus on lõppenud.
0:54:03.799,0:54:06.949
Oleks kasulik lugeda koos läbi
0:54:06.949,0:54:10.579
esimene lõik, et te mõistaksite
0:54:10.579,0:54:17.809
tema meetodit.
0:54:17.809,0:54:20.709
Ta alustab nii:
0:54:20.709,0:54:23.989
"Ühiskondades, kus valitseb
kapitalistlik tootmisviis,
0:54:23.989,0:54:27.299
esineb rikkus määratu
suure kaupade koguna;
0:54:27.299,0:54:28.739
(…)üksik kaup(…)
0:54:28.739,0:54:30.079
(…)elementaarse vormina.
0:54:30.079,0:54:31.699
Meie uurimus algab seepärast
0:54:31.699,0:54:34.339
kauba analüüsist."
0:54:34.339,0:54:36.099
See on aprioorne
0:54:36.099,0:54:38.889
alguspunkt, millest
me rääkisime.
0:54:38.889,0:54:40.789
Kuid pange tähele
0:54:40.789,0:54:43.889
keelekasutust: "esineb".
0:54:43.889,0:54:48.549
Olge alati hoolikad, kui
Marx kasutab sõna "esinema".
0:54:48.549,0:54:51.349
'Esinema' ei tähenda 'olema',
0:54:51.349,0:54:53.889
siin on tegemist millegi muuga.
0:54:53.889,0:54:58.410
Püüdke tabada, mis see muu on.
0:54:58.410,0:55:02.899
Samuti pange tähele,
0:55:02.899,0:55:05.259
et teda huvitab ainult
0:55:05.259,0:55:08.839
'kapitalistlik tootmisviis'.
0:55:08.839,0:55:12.439
Teda ei huvita vanaaja või sotsialistlikud
0:55:12.439,0:55:14.339
tootmisviisid või isegi
0:55:14.339,0:55:18.559
hübriidsed tootmisviisid.
Ta hakkab tegelema
0:55:18.559,0:55:20.329
kapitalistliku tootmisviisiga
0:55:20.329,0:55:23.589
selle puhtas vormis.
0:55:23.589,0:55:26.670
"Kapitali" lugedes tuleks
0:55:26.670,0:55:32.279
seda pidevalt meeles hoida.
0:55:32.279,0:55:34.519
See on siis alguspunkt.
0:55:34.519,0:55:36.579
Järele mõeldes
0:55:36.579,0:55:44.579
on see tegelikult väga hea alguspunkt.
0:55:44.709,0:55:46.209
Miks? …Kas on siin
0:55:46.209,0:55:53.059
ruumis kedagi, kes poleks
mingi kaubaga kokku puutunud?
0:55:53.059,0:55:56.949
Igaühel on kaupadega kogemusi.
0:55:56.949,0:55:59.509
Olete näinud mingit kaupa täna?
0:55:59.509,0:56:01.579
Eile?
0:56:01.579,0:56:08.819
Kas te käite pidevalt poes
neid ostmas?
0:56:08.819,0:56:13.529
Seega on Marx valinud
0:56:13.529,0:56:16.509
ühisnimetaja,
0:56:16.509,0:56:18.569
midagi ühist kõigi jaoks,
0:56:18.569,0:56:20.619
midagi tuttavat.
0:56:20.619,0:56:24.219
Ostame seda poest
0:56:24.219,0:56:27.639
ja see on meile eluliselt vajalik.
0:56:27.639,0:56:31.239
Me ei elaks ilma kaupade tarbimiseta.
0:56:31.239,0:56:35.169
Et elada, peame ostma kaupu.
0:56:35.169,0:56:38.429
Alustamegi selle lihtsa suhtega,
0:56:38.429,0:56:41.309
ja tähtis on veel see,
0:56:41.309,0:56:44.439
et pole oluline,
0:56:44.439,0:56:48.119
kas oled, mees, naine, jaapanlane
0:56:48.119,0:56:51.689
või kes iganes.
Teisisõnu:
0:56:51.689,0:56:52.699
tegemist on
0:56:52.699,0:56:57.619
väga lihtsa majandusliku tehinguga.
0:56:57.619,0:57:00.949
Kuid missugune majanduslik tehing see on?
0:57:00.949,0:57:02.729
Ta ütleb, et
0:57:02.729,0:57:08.199
kaup on miski,
0:57:08.199,0:57:11.849
mis rahuldab inimtarbeid.
0:57:11.849,0:57:13.200
Marx jätkab
0:57:13.200,0:57:17.599
järgmises lõigus
kauba mõistatuslikust vormist -
0:57:17.599,0:57:20.119
see on meile midagi välist,
0:57:20.119,0:57:24.920
mille muudame omaseks.
0:57:24.920,0:57:28.729
Kaup "rahuldab mingisuguseid inimtarbeid.
Nende tarvete loomus,
0:57:28.729,0:57:34.679
ükskõik, kas nad tekivad näiteks kõhust
või fantaasiast, ei muuda sugugi asja."
0:57:34.679,0:57:38.159
Ta pole järelikult huvitatud
psühholoogilisest küljest.
0:57:38.159,0:57:42.439
Teda ei huvita,
0:57:42.439,0:57:47.269
miks kaupu ostetakse,
0:57:47.269,0:57:50.429
miks on vajadus
0:57:50.429,0:57:53.789
või iha nende järele.
0:57:53.789,0:57:56.900
Marxi huvitab vaid fakt,
0:57:56.900,0:58:01.599
et keegi ostab mingi kauba.
0:58:01.599,0:58:04.279
Edasi arutleb ta,
0:58:04.279,0:58:09.159
kui palju kaupu maailmas on?
0:58:09.159,0:58:12.269
Neid on miljoneid, kõik
erinevate omadustega
0:58:12.269,0:58:16.739
ja erinevate hulkadena.
0:58:16.739,0:58:20.549
Aga ta lükkab selle kõrvale ja ütleb:
"Avastada need mitmesugused
0:58:20.549,0:58:27.199
küljed ja seega asjade mitmesugused tarvitusviisid
on ajaloolise arenemise ülesanne.
0:58:27.199,0:58:30.689
See käib ka ühiskondlike mõõtude leidmise kohta
0:58:30.689,0:58:33.639
kasulike asjade kvantitatiivse külje mõõtmiseks.
0:58:33.639,0:58:36.749
Kaubamõõtude erinevused
0:58:36.749,0:58:43.239
tulevad osalt mõõdetavate esemete
erinevast loomusest, osalt kokkuleppest.
0:58:43.239,0:58:46.419
Asja kasulikkus teeb
tema tarbimisväärtuseks."
0:58:46.419,0:58:51.549
Esimene tähtis mõiste: tarbimisväärtus.
0:58:51.549,0:58:55.149
See on sulle kasulik. Marxi ei
huvita, kuidas see kasulik on,
0:58:55.149,0:58:59.249
teda jätab külmaks
tarbimisväärtuste ajalugu
0:58:59.249,0:59:02.669
ja nende mõõtmine.
Teda huvitab
0:59:02.669,0:59:04.429
vaid tarbimisväärtuse mõiste.
0:59:04.429,0:59:10.919
Ta läheb kohe väga abstraktseks.
0:59:10.919,0:59:15.389
Ühes eessõnas räägib ta,
0:59:15.389,0:59:19.469
et ühiskonnateadlastele on probleemiks,
0:59:19.469,0:59:24.789
et ei saa laboris nähtusi isoleerida
ega eksperimente teha.
0:59:24.789,0:59:28.049
Eksperimendi läbiviimiseks on vaja
0:59:28.049,0:59:31.499
kasutada üldistamist.
0:59:31.499,0:59:33.789
Sedaviisi on kohe näha,
0:59:33.789,0:59:36.789
et kaup on põhiline -
0:59:36.789,0:59:41.459
abstraheerides inimeste
vajadustest ja tahtmistest,
0:59:41.459,0:59:45.219
abstraheerudes asjade erinevatest
0:59:45.219,0:59:46.879
omadustest.
0:59:46.879,0:59:48.949
Nõnda saab keskenduda sellele,
0:59:48.949,0:59:51.199
et teatud kaubal
0:59:51.199,0:59:58.199
on olemas tarbimisväärtus.
0:59:59.180,1:00:03.150
Kohe pärast seda,
1:00:03.150,1:00:05.279
esimese peatüki
1:00:05.279,1:00:07.929
alguses ütleb ta:
1:00:07.929,1:00:11.620
"Meie poolt vaadeldavas
ühiskonnavormis" - ehk
1:00:11.620,1:00:15.669
kapitalistlikus tootmisviisis -
1:00:15.669,1:00:21.699
"on nad ühtlasi vahetusväärtuse
ainelised kandjad."
1:00:21.699,1:00:24.929
Pange tähele sõna "kandjad",
1:00:24.929,1:00:27.549
kaup on millegi kandja.
1:00:27.549,1:00:30.529
Ta ei väida, et see 'on' miski.
1:00:30.529,1:00:36.259
Kaup kannab endas midagi,
1:00:36.259,1:00:38.819
mida tuleb defineerida.
1:00:38.819,1:00:41.169
Kuidas sellele läheneda?
1:00:41.169,1:00:43.150
Vaadates vahetusprotsesse -
1:00:43.150,1:00:48.939
geograafiliselt või ajaliselt -
1:00:48.939,1:00:52.679
näeme tohutu mastaabiga
1:00:52.679,1:00:56.589
turuprotsesse.
1:00:56.589,1:00:59.519
Näeme eri suhtarve
1:00:59.519,1:01:03.489
särkide ja saabaste vahel, mis
sõltuvad ajast ja kohast.
1:01:03.489,1:01:10.529
Näeme erinevaid kvantitatiivseid
suhteid buššelite jahu ja
1:01:10.529,1:01:14.079
saapapaaride ja terasetonnide vahel jne.
1:01:14.079,1:01:19.849
Seega esimesel pilgul
on vahetuste maailm täis
1:01:19.849,1:01:26.709
palju seosetuid vahetusväärtusi.
1:01:26.709,1:01:30.400
Nagu ta kirjutab: "Vahetusväärtus
1:01:30.400,1:01:35.569
näib seepärast olevat midagi
juhuslikku ning puhtrelatiivset
1:01:35.569,1:01:40.079
ja kauba sisemine,
1:01:40.079,1:01:42.539
immanentne vahetusväärtus
1:01:42.539,1:01:50.890
näib seega olevat mingi loogiline vasturääkivus."
1:01:55.159,1:01:56.689
Kuid märkasime midagi
1:01:56.689,1:01:58.990
vahetuse maailma puhul - kõike
1:01:58.990,1:02:04.869
saab põhimõtteliselt kõige vastu vahetada.
1:02:04.869,1:02:11.089
Selle eelduseks on,
nagu ta ütleb lk.-l 41,
1:02:11.089,1:02:14.459
et te võite alati vahetada
seda, mida olete vahetuse teel saanud,
1:02:14.459,1:02:18.069
veelkord mingi muu asja vastu.
1:02:18.069,1:02:19.209
Seega võite
1:02:19.209,1:02:21.409
katkematult vahetada.
1:02:21.409,1:02:24.839
Ehk siis, asi võib liikuda,
1:02:24.839,1:02:29.279
kui seda vahetatakse ükskõik
millise asja vastu mingil hetkel.
1:02:29.279,1:02:32.649
Kui lugu on nii, siis,
1:02:32.649,1:02:35.049
kirjutab ta lk. 41,
1:02:35.049,1:02:40.049
"Sellest järeldub esiteks: ühe ja
sellesama kauba antud vahetusväärtused
1:02:40.049,1:02:43.630
väljendavad midagi võrdset.
1:02:43.630,1:02:47.669
Ja teiseks:, vahetusväärtus saab üldse olla
1:02:47.669,1:02:53.799
ainult mingi endast erineva
sisu väljendusviisiks, "avaldumisvormiks"."
1:02:53.799,1:02:56.349
Tähendab: kui mul on käes kaup,
1:02:56.349,1:02:58.559
ei saa ma seda koost võtta,
1:02:58.559,1:03:03.469
et leida selle seest osa,
mis teeb ta vahetatavaks.
1:03:03.469,1:03:07.789
See on midagi muud.
1:03:07.789,1:03:11.059
Ei. Ta on vahetatav millegi vastu,
kuid ma ei näe, mis teeb ta vahetatavaks
1:03:11.059,1:03:13.189
lihtsalt kaubale vaadates.
1:03:13.189,1:03:15.150
Kaubale peab vaatama
1:03:15.150,1:03:21.099
liikumises. Siin kohtamegi liikumist.
1:03:21.099,1:03:24.029
Kaupa vaadates,
1:03:24.029,1:03:24.859
tema liikumist jälgides,
1:03:24.859,1:03:27.909
väljendab ta midagi
1:03:27.909,1:03:29.180
vahetuse kohta -
1:03:29.180,1:03:33.139
vahetuses olevat võrreldatavust.
1:03:33.139,1:03:36.479
Kõik asjad on vahetusega võrreldavad.
1:03:36.479,1:03:40.640
Miks on see nii ja millest see võrreldavus
1:03:40.640,1:03:42.459
koosneb?
1:03:42.459,1:03:44.669
Kust see tuleb?
1:03:44.669,1:03:47.319
Kuidas seda defineerida?
1:03:47.319,1:03:51.849
Ja kaup on selle miski kandja,
1:03:51.849,1:03:54.409
kuid see ei ole kauba sees.
1:03:54.409,1:03:57.390
Kaup kannab seda.
1:03:57.390,1:03:58.870
See on suhe
1:03:58.870,1:04:00.379
kauba sees,
1:04:00.379,1:04:03.399
mittemateriaalne asi.
1:04:03.399,1:04:06.569
Edasi analüüsib Marx nisu ja rauda
1:04:06.569,1:04:11.919
ja toob ühe oma geomeetrilistest näidetest,
1:04:11.919,1:04:14.360
kuid kirjutab siis otsustavalt:
1:04:14.360,1:04:18.769
"Kumbki neist, kuivõrd ta on vahetusväärtus,
1:04:18.769,1:04:24.789
peab järelikult olema redutseeritav
sellele kolmandale." -Mis iganes see on.
1:04:24.789,1:04:28.809
Ja: "Selleks ühiseks ei saa olla,
kaupade geomeetriline, füüsikaline, keemiline
1:04:28.809,1:04:33.569
ega mingi muu looduslik omadus,"
kirjutab ta allpool.
1:04:33.569,1:04:36.869
Siin kohtame midagi väga tähtsat.
1:04:36.869,1:04:38.410
Marxi
1:04:38.410,1:04:43.239
kujutatakse sageli kui jämedat materialisti.
1:04:43.239,1:04:50.909
Kuid siin on kohe ilmne, et ta ei räägi
üldse asja materiaalsusest.
1:04:50.909,1:04:54.289
Võite igavesti kauba esemlikkust
uurida, kuid te ei
1:04:54.289,1:04:55.729
taba selle võrreldatavuse
1:04:55.729,1:04:58.190
ja vahetatavuse saladust.
1:04:58.190,1:05:04.549
Te ei leia seda.
1:05:04.549,1:05:08.869
Seejärel kirjutab ta, lk. 41:
1:05:08.869,1:05:12.689
"Tarbimisväärtustena on
1:05:12.689,1:05:15.380
kaubad kõigepealt erinevad oma kvaliteedilt,
1:05:15.380,1:05:19.130
vahetusväärtustena võivad nad olla
ainult mitmesuguse kvantiteediga…" -
1:05:19.130,1:05:22.779
ehk nii palju seda saab vahetada
naa palju selle vastu -
1:05:22.779,1:05:27.939
"…ega sisalda järelikult
aatomitki tarbimisväärtust."
1:05:27.939,1:05:33.709
See võrreldavus, millest ta
räägib, ei koosne
1:05:33.709,1:05:39.189
millegi kasulikkusest.
1:05:39.189,1:05:42.999
Edasi: "Kui kõrvale jätta kaubakehade
tarbimisväärtus, siis jääb neile
1:05:42.999,1:05:46.869
ainult üks omadus…" - ja siin
toimub jällegi üks etteruttav hüpe.
1:05:46.869,1:05:48.379
Selleks omaduseks on:
1:05:48.379,1:05:52.079
kõik kaubad on inimtöö produktid.
1:05:52.079,1:05:55.919
See on kaupadele ühine.
1:05:55.919,1:06:04.369
Vahetus- ja tarbimisväärtused
kannavad endas omadust
1:06:04.369,1:06:09.229
olla inimtöö produktid.
1:06:09.229,1:06:11.599
Kuid kohe küsib ta:
1:06:11.599,1:06:14.159
Mis sorti töö see on?
1:06:14.159,1:06:16.899
See ei põhine
1:06:16.899,1:06:20.599
sellel, et kui laisal inimesel
1:06:20.599,1:06:25.239
kulub särgi valmistamiseks 15 päeva,
peab selle eest maksma
1:06:25.239,1:06:27.789
15 tööpäeva ekvivalendiga,
1:06:27.789,1:06:32.079
kui leidub 3 päevaga tehtud särk,
1:06:32.079,1:06:34.900
mille eest saab maksta 3 tööpäevaga.
1:06:34.900,1:06:37.339
Ta kirjutab lõigu lõpus:
1:06:37.339,1:06:40.339
"…nad enam ei erine üksteisest,
1:06:40.339,1:06:43.999
vaid on kõik taandatud
ühesugusele inimtööle,
1:06:43.999,1:06:46.739
abstraktsele inimtööle."
1:06:46.739,1:06:50.559
Ta liigub edasi kiiresti ja mõistatuslikult.
1:06:50.559,1:06:51.349
Tarbimisväärtus,
1:06:51.349,1:06:52.659
vahetusväärtus,
1:06:52.659,1:06:54.889
abstraktne inimtöö.
1:06:54.889,1:06:56.769
Siit järgneb:
1:06:56.769,1:06:59.660
"Vaadakem nüüd töö produktide ülejääki.
Neist ei ole muud üle jäänud
1:06:59.660,1:07:01.000
kui ühesugune
1:07:01.000,1:07:03.999
viirastuslik esemlikkus," -
1:07:03.999,1:07:06.609
Marx räägib palju viirastustest,
1:07:06.609,1:07:10.009
libahuntidest jne.
1:07:10.009,1:07:13.969
Talle meeldisid Shelley ja
Frankenstein ja teised taolised,
1:07:13.969,1:07:16.779
kohtate palju taolist keelekasutust.
1:07:16.779,1:07:22.639
"[töö produktid on] erinevusteta
inimtöö lihtne kalgastus, s.o.
1:07:22.639,1:07:26.459
inimtööjõu kulutuse kalgastus,
olenemata selle kulutuse vormist.
1:07:26.459,1:07:29.989
(…)Selle neile ühise
ühiskondliku substantsi kristallidena
1:07:29.989,1:07:39.369
on nad väärtused – kaubaväärtused."
1:07:39.369,1:07:45.420
Nelja leheküljega visandab Marx
1:07:45.420,1:07:46.959
kolm põhilist mõistet:
1:07:46.959,1:07:53.619
Tarbimisväärtus, vahetusväärtus, väärtus.
1:07:53.619,1:07:55.619
Väärtust antakse edasi
1:07:55.619,1:07:58.909
kaubavahetuse protsessis.
1:07:58.909,1:08:05.629
See on kaubas olev varjatud element, mis teeb
1:08:05.629,1:08:13.819
kõik kaubad põhimõtteliselt
üksteisega vahetatavaks.
1:08:13.819,1:08:19.309
Seejärel Marx, olles
abstraheerinud tarbimisväärtusest,
1:08:19.309,1:08:22.999
läheb tagasi ja vaatleb
uuesti vahetusväärtust.
1:08:22.999,1:08:26.929
"Uurimise edasine käik viib meid
tagasi vahetusväärtuse juurde
1:08:26.929,1:08:29.289
kui väärtuse paratamatu väljendusviisi
1:08:29.289,1:08:34.219
ehk avaldumisvormi juurde (…)"
1:08:34.219,1:08:37.650
Avaldumine, avaldumisvorm; kuid
nüüd teisest küljest vaadatuna.
1:08:37.650,1:08:42.049
Kaupade vahetatavuses on
seega midagi saladuslikku.
1:08:42.049,1:08:47.759
On saladuslik, kuidas
1:08:47.759,1:08:52.639
kõik kaubad on üksteisega võrreldavad.
1:08:52.639,1:08:56.389
Saladus on nende olemine väärtustena,
1:08:56.389,1:08:58.560
kuid väärtusi väljendab nüüd
1:08:58.560,1:09:01.330
vahetusväärtus,
1:09:01.330,1:09:03.069
(ehk kui palju saad
1:09:03.069,1:09:04.549
turul mingi kauba eest),
1:09:04.549,1:09:06.250
- vahetusväärtus esindab
1:09:06.250,1:09:10.749
väärtust ja tööd.
1:09:10.749,1:09:13.909
Kui lähete poodi,
1:09:13.909,1:09:17.859
kas näete kaubas tööd?
1:09:17.859,1:09:21.719
Kuid kaubal on ju vahetusväärtus?
1:09:21.719,1:09:22.859
Marxi seletus on:
1:09:22.859,1:09:26.969
Kaubad on küll töö produktid,
kuid seda tööd pole näha,
1:09:26.969,1:09:29.499
kauba peale vaadates ei näe tööd.
1:09:29.499,1:09:34.949
Kuid seda saab aimata, kuna
kauba hind esindab tööd.
1:09:34.949,1:09:36.659
Tähendab,
1:09:36.659,1:09:42.269
vahetusväärtus esitab
midagi muud.
1:09:42.269,1:09:47.670
Jällegi: 'esitama' ei tähenda 'olema':
1:09:47.670,1:09:48.830
on selge, et
1:09:48.830,1:09:52.170
mingi asja 'esitus'
1:09:52.170,1:09:55.710
erineb selle 'olemusest'.
Marx kirjutab pikalt,
1:09:55.710,1:09:59.400
mida kujutab see erinevus
1:09:59.400,1:10:06.400
väärtuse ja esituse vahel.
1:10:08.659,1:10:12.329
Lk.-l 42 ta kirjutab:
1:10:12.329,1:10:15.659
"Niisiis tarbimisväärtusel ehk hüvel
1:10:15.659,1:10:19.959
on väärtus ainult selletõttu,
et temas on asjastatud
1:10:19.959,1:10:26.959
ehk materialiseeritud
abstraktset inimtööd."
1:10:26.959,1:10:30.910
Asjastatud - väga tähtis mõiste.
1:10:30.910,1:10:37.619
Tööprotsess asjastub milleski.
1:10:37.619,1:10:42.630
See idee on Marxi puhul
edaspidi väga tähtis.
1:10:42.630,1:10:44.659
On mingi ese
1:10:44.659,1:10:46.659
ja on tööprotsess.
1:10:46.659,1:10:48.360
Milline on suhe
1:10:48.360,1:10:51.370
protsessi ja eseme vahel?
See teema kerkib
1:10:51.370,1:10:56.809
tekstis edaspidi korduvalt esile.
1:10:56.809,1:10:59.250
Protsessid ja esemed;
1:10:59.250,1:11:05.409
ese kui protsessi esitus.
1:11:05.409,1:11:07.849
Tahate lihtsat näidet?
1:11:07.849,1:11:10.369
Kui korraldaksin
1:11:10.369,1:11:13.909
teile praegu eksami neist mõistetest
1:11:13.909,1:11:15.169
ja hindaksin teie töid -
1:11:15.169,1:11:19.030
siis hindaksin 'eset', asja.
1:11:19.030,1:11:23.790
Ma ei hindaks protsessi.
1:11:23.790,1:11:28.150
Võite olla vihased,
1:11:28.150,1:11:33.849
kui saate hindeks C, D või Fi,
1:11:33.849,1:11:37.149
isegi kui te nägite vaeva protsessis,
1:11:37.149,1:11:41.909
intellektuaalses tööprotsessis
tekstist aru saamisel.
1:11:41.909,1:11:43.959
See on tähtis ese,
1:11:43.959,1:11:48.719
kuid hinnata seda asjana… tegelikult
1:11:48.719,1:11:52.119
on sellised probleemid haridusele omased.
1:11:52.119,1:11:54.249
Haridus seisneb protsessis,
1:11:54.249,1:11:58.599
õppimise, mõtlemise jne. protsessis.
1:11:58.599,1:12:02.149
Me testime inimeste
protsesside kvaliteeti
1:12:02.149,1:12:04.029
asjadest lähtuvalt.
1:12:04.029,1:12:09.360
Väitekirjad, esseed, artiklid,
1:12:09.360,1:12:12.669
valikvastustega testid jne.
1:12:12.669,1:12:16.320
Marx ütleb siin: Esitus,
1:12:16.320,1:12:18.469
s.t. vahetusväärtus,
1:12:18.469,1:12:21.960
on midagi nähtavat, kuid see
1:12:21.960,1:12:25.419
esitab väärtust.
1:12:25.419,1:12:32.389
Ja nagu näeme, on väärtus alalises liikumises.
1:12:32.389,1:12:37.900
See tähendab, et protsess
on esemes asjastunud.
1:12:37.900,1:12:40.980
Tööprotsess, keraamiku vaasivalmistamine,
1:12:40.980,1:12:44.150
asjastub lõpuks esemes.
Ja turul müüakse eset,
1:12:44.150,1:12:47.000
mitte protsessi.
1:12:47.000,1:12:51.119
Kuid ese ei eksisteeri
ilma protsessita.
1:12:51.119,1:12:54.479
Seega protsess tuleb asjastada.
1:12:54.479,1:12:58.059
Mõni inimene tahaks väga
kirjutada väitekirja ilma
1:12:58.059,1:13:01.260
tegelikult seda asja tootmata.
1:13:01.260,1:13:03.449
Võite taevani kiita
1:13:03.449,1:13:07.179
selle kirjutamise protsessi,
1:13:07.179,1:13:09.560
kuid peate selle asjastama.
1:13:09.560,1:13:12.550
Kõik, kes on seda teed käinud, teavad,
1:13:12.550,1:13:15.889
et ideed võivad tunduda hiilgavad,
kuid asjastades need paberil,
1:13:15.889,1:13:20.780
tundub tulemus tihti mõttetuna!
1:13:20.780,1:13:22.150
Marx arutleb
1:13:22.150,1:13:25.130
selle suhte üle,
1:13:25.130,1:13:26.159
vihjab sellele,
1:13:26.159,1:13:27.989
käsitledes
1:13:27.989,1:13:30.280
asjastamise mõistet.
1:13:30.280,1:13:34.699
Inimtöö asjastub, materialiseerub
1:13:34.699,1:13:37.989
mingis esemes - kaubas.
1:13:37.989,1:13:41.849
Selle eseme sees on kvantiteet
1:13:41.849,1:13:47.849
mõõdetav eseme valmistamiseks
kuluva töö ajaga.
1:13:47.849,1:13:51.969
Ka töö aeg on mõõdetav -
1:13:51.969,1:13:57.219
tundide, päevadega jne.
1:13:57.219,1:13:59.199
Siin viitab Marx
1:13:59.199,1:14:02.349
vihjamisi sellele, kuidas
1:14:02.349,1:14:07.830
kapitalistlik tootmisviis
loob teatud arusaama ajalisusest.
1:14:07.830,1:14:14.570
Kuidas kapitalistlik tootmisviis
aega organiseerib?
1:14:14.570,1:14:18.060
Marxi väidab, et
1:14:18.060,1:14:24.280
asi seisneb selles,
et aeg on raha.
1:14:24.280,1:14:27.420
Aeg on väärtusega seotud
ja seega isegi
1:14:27.420,1:14:30.710
aja mõõtühikud omandavad
1:14:30.710,1:14:33.950
teatud külgetõmbe
1:14:33.950,1:14:40.950
seoses kapitalistliku tootmisviisi olemusega.
1:14:43.630,1:14:50.089
Järgmisena võtab ta
1:14:50.089,1:14:56.039
vaatluse alla: "Ühiskonna
kogu tööjõud,
1:14:56.039,1:15:03.039
mis väljendub kaupade
maailma väärtustes(…)"
1:15:03.729,1:15:10.729
Kus on selline ühiskond?
Kus valitseb kaupade maailm?
1:15:11.469,1:15:12.850
Siin ei tuleks vaadata
1:15:12.850,1:15:19.519
ühte kindlat kohta - tegemist
on globaalse olukorraga.
1:15:19.519,1:15:22.429
Kaupade maailm,
1:15:22.429,1:15:25.889
kus on see kaupade
maailm praegu?
1:15:25.889,1:15:29.690
See on Hiinas, Mehhikos, Jaapanis,
1:15:29.690,1:15:32.190
Venemaal…
1:15:32.190,1:15:34.959
Asi on ülemaailmne.
1:15:34.959,1:15:36.780
Marx vaatleb
1:15:36.780,1:15:39.429
ühiskonda mingis mõttes
1:15:39.429,1:15:42.820
kogu kapitalistliku maailmana.
1:15:42.820,1:15:47.679
Ta analüüsib töö mõistet
1:15:47.679,1:15:50.639
ja väärtuse mõõtu
1:15:50.639,1:15:56.110
kogu maailma kontekstis.
See pole enam
1:15:56.110,1:16:02.580
lihtsalt üks töö ühes kindlas
kohas ja ajas, vaid kogu maailmas.
1:16:02.580,1:16:05.979
See on globaalne olustik.
1:16:05.979,1:16:08.499
Muide, Marx
1:16:08.499,1:16:11.719
kirjeldab hiilgavalt globaliseerumist
1:16:11.719,1:16:13.869
"Kommunistlikus manifestis",
1:16:13.869,1:16:17.599
kus ta kirjutab kodanluse edasiviivast
jõust maailmaturu loomisel
1:16:17.599,1:16:20.389
ja selle tagajärgedest:
1:16:20.389,1:16:24.589
vanad tööstusharud hävinevad,
uued luuakse, toimub hämmastav
1:16:24.589,1:16:26.189
voolavus.
1:16:26.189,1:16:31.469
Marx kirjutas seda ajal, mil
maailm oli kiiresti avardumas
1:16:31.469,1:16:35.149
aurulaevanduse, raudteede jne.
mõju kaudu
1:16:35.149,1:16:39.449
globaalsele majandusele.
1:16:39.449,1:16:43.159
Ta mõistis väga hästi selle tagajärgi, seda,
1:16:43.159,1:16:46.059
et väärtust ei määrata
kuskil aianurgas,
1:16:46.059,1:16:52.039
vaid kaupade maailmas.
1:16:52.039,1:16:55.439
Lõpptulemuseks on,
nagu ta kirjutab:
1:16:55.439,1:16:58.340
"Igaüks neist individuaalseist
1:16:58.340,1:17:03.780
tööjõududest on niisamasugune inimtööjõud
1:17:03.780,1:17:07.289
nagu iga teinegi, kuivõrd tal on
1:17:07.289,1:17:09.390
keskmise ühiskondliku tööjõu iseloom ja
1:17:09.390,1:17:13.109
kuivõrd ta funktsioneerib sellise
keskmise ühiskondliku tööjõuna(…)"
1:17:13.109,1:17:16.600
Ja siin tuleb tähtis määratlus:
1:17:16.600,1:17:19.050
"Ühiskondlikult vajalik tööaeg on
1:17:19.050,1:17:22.690
tööaeg, mis on vajalik mingi
1:17:22.690,1:17:27.209
tarbimisväärtuse valmistamiseks olemasolevail
ühiskondlikult normaalseil tootmistingimustel
1:17:27.209,1:17:32.569
ning antud ühiskonnas olemasoleva keskmise
tööoskuse ja tööintensiivsuse taseme puhul."
1:17:32.569,1:17:36.139
See on tema esialgne väärtuse definitsioon.
1:17:36.139,1:17:43.139
Väärtus on ühiskondlikult vajalik tööaeg.
1:17:44.270,1:17:48.640
Üks põhjus, miks Marx rahuldus
selle väga mõistatusliku käsitusega
1:17:48.640,1:17:52.249
tarbimisväärtusest, vahetusväärtusest ja väärtusest,
1:17:52.249,1:17:55.889
seisneb selles, et see
1:17:55.889,1:18:00.409
käsitus sarnaneb täiesti Ricardo omaga.
1:18:00.409,1:18:08.499
See on nii, kuid ühe
tähtsa erinevusega.
1:18:08.499,1:18:15.019
Ricardo kirjeldab
väärtusena tööaega.
1:18:15.019,1:18:21.840
Marx räägib ühiskondlikult
vajalikust tööajast.
1:18:21.840,1:18:25.420
Ja te peaksite kohe küsima:
1:18:25.420,1:18:28.420
Mida tähendab 'ühiskondlikult vajalik'?
1:18:28.420,1:18:31.699
Kuidas seda tuvastada?
1:18:31.699,1:18:34.550
Ta ei anna sellele otsest vastust.
1:18:34.550,1:18:38.429
Te hakkate seda aegamisi mõistma alles
1:18:38.429,1:18:40.969
"Kapitali" lugemise käigus.
1:18:40.969,1:18:43.389
Teisisõnu, Marx
1:18:43.389,1:18:48.719
lihtsalt esitab Ricardo
mõisteaparaadi,
1:18:48.719,1:18:55.829
kordab seda, ja ütleb:
'Ricardol jääb midagi puudu'.
1:18:55.829,1:19:03.039
Pole piisav nimetada väärtust tööajaks.
1:19:03.039,1:19:05.360
Peame küsima:
1:19:05.360,1:19:07.759
Mis on ühiskondlikult vajalik tööaeg?
1:19:07.759,1:19:11.699
Kuidas ja kes seda määrab?
1:19:11.699,1:19:14.579
See on peamine küsimus,
1:19:14.579,1:19:19.210
jätkuvalt tähtis ülemaailmses kapitalismis.
1:19:19.210,1:19:24.279
Kes ja kuidas loob väärtust?
1:19:24.279,1:19:27.729
Meile meeldib mõelda
meie oma väärtustest,
1:19:27.729,1:19:31.519
kõik räägivad aina väärtustest.
1:19:31.519,1:19:35.659
Kuid Marx väidab, et on
väärtus, mida määrab
1:19:35.659,1:19:38.469
mingi meile arusaamatu protsess.
1:19:38.469,1:19:41.090
Ning see pole meie valida,
1:19:41.090,1:19:44.689
see toimub meile tahes-tahtmata.
1:19:44.689,1:19:46.210
Selle toimumise viis
1:19:46.210,1:19:49.499
tuleb lahti harutada, kui
tahate mõista, kes te olete
1:19:49.499,1:19:52.739
ja mis on teie koht selles
1:19:52.739,1:19:55.409
väärtuste keerises. Peate
1:19:55.409,1:19:58.270
aru saama, kuidas väärtust luuakse,
1:19:58.270,1:20:02.360
kuidas seda toodetakse,
ja milliste tagajärgedega -
1:20:02.360,1:20:06.409
ühiskondlike, looduslike ja muud sorti.
1:20:06.409,1:20:07.539
Kui arvate,
1:20:07.539,1:20:10.780
et saate lahendada
kliimamuutuse ja teised
1:20:10.780,1:20:13.440
probleemid ilma aru saamiseta
1:20:13.440,1:20:16.760
sellest, kes määrab väärtusstruktuuri
1:20:16.760,1:20:19.819
ja kuidas erinevad protsessid
omakorda seda määravad -
1:20:19.819,1:20:22.980
siis te petate end!
1:20:22.980,1:20:24.790
Nii et Marx püüab
1:20:24.790,1:20:28.699
anda arusaama
ühiskondlikust vajadusest.
1:20:28.699,1:20:30.550
Ja meiegi veedame kaua aega
1:20:30.550,1:20:35.079
ühiskondlikult vajalikku vaadeldes.
1:20:35.079,1:20:39.539
Siiski osutab Marx kohe,
1:20:39.539,1:20:42.489
et väärtus pole püsiv.
1:20:42.489,1:20:46.280
Nagu öeldud, räägib
ta pidevalt muutumisest.
1:20:46.280,1:20:48.239
Ta väidab, et
1:20:48.239,1:20:53.989
loomulikult väärtus muutub
koos tootlikkusega:
1:20:53.989,1:20:57.420
"(…)Inglismaal pärast aurujõul töötavate
kudumistelgede tarvituselevõtmist
1:20:57.420,1:21:00.780
piisas võib-olla poolest sellest tööst,
mis varem oli vajalik selleks, et muuta
1:21:00.780,1:21:04.489
kangaks antud hulk lõnga.
1:21:04.489,1:21:07.979
Inglise käsitsikuduja vajas
selleks tegelikult hiljemgi
1:21:07.979,1:21:10.760
niisama palju tööaega kui varem,
1:21:10.760,1:21:14.530
aga ta individuaalse töötunni
produkt kujutas enesest nüüd
1:21:14.530,1:21:16.280
ainult poolt ühiskondlikku töötundi
1:21:16.280,1:21:17.660
ja selle produkti väärtus
1:21:17.660,1:21:22.109
langes seetõttu poole võrra."
1:21:22.109,1:21:27.690
Väärtus on seega ülitundlik
1:21:27.690,1:21:32.620
pöörete suhtes tehnoloogias
1:21:32.620,1:21:34.489
ja tootlikkuses.
1:21:34.489,1:21:38.399
Suur osa "Kapitalist" arutlebki
1:21:38.399,1:21:41.289
revolutsiooniliste muutuste üle
1:21:41.289,1:21:47.519
tootlikkuses ja väärtussuhetes.
1:21:47.519,1:21:49.290
See viib järelduseni
1:21:49.290,1:21:51.520
leheküljel 43:
1:21:51.520,1:21:55.869
"(…)antud tarbimisväärtuse
väärtuse suuruse määrab ainult
1:21:55.869,1:21:59.279
ühiskondlikult vajaliku töö hulk ehk selle
1:21:59.279,1:22:03.179
tarbimisväärtuse valmistamiseks
ühiskondlikult vajalik tööaeg."
1:22:03.179,1:22:06.479
See on siis definitsioon.
1:22:06.479,1:22:12.169
"Igal üksikul kaubal on siin üldse oma
liigi keskmise eksemplari tähendus."
1:22:12.169,1:22:13.809
Seejärel ta kordab…
1:22:13.809,1:22:17.149
Marx teeb seda muide tihti,
1:22:17.149,1:22:19.249
ta kordab ennast.
1:22:19.249,1:22:22.409
Ta ilmselt arvab, et te ei mõistnud
1:22:22.409,1:22:23.979
tema kudumistelgede
1:22:23.979,1:22:27.260
näidet, nii et tal on vaja
1:22:27.260,1:22:30.599
korduvalt rõhutada, nt.
1:22:30.599,1:22:35.349
leheküljel 43, et
kauba väärtus ei ole püsiv:
1:22:35.349,1:22:39.309
"…kui tema tootmiseks vajalik tööaeg püsiv oleks.
1:22:39.309,1:22:42.699
Viimane aga muutub iga
muudatusega töö tootlikus jõus."
1:22:42.699,1:22:46.480
Ta jätkab sellega. Kuid pange tähele:
1:22:46.480,1:22:51.530
"Töö tootliku jõu määravad
mitmesugused asjaolud,
1:22:51.530,1:22:57.560
muu hulgas tööliste keskmise oskuse aste,
1:22:57.560,1:23:01.859
teaduse ja ta tehnoloogilise
rakendamise arenemisaste,…"
1:23:01.859,1:23:09.989
(Marx tunnustas väga teaduse ja
tehnoloogia tähtsust kapitalismile.)
1:23:09.989,1:23:13.249
"…tootmisprotsessi
ühiskondlik kombinatsioon,
1:23:13.249,1:23:16.829
tootmisvahendite ulatus ja efektiivsus
1:23:16.829,1:23:23.539
ning looduslikud tingimused."
1:23:23.539,1:23:30.320
Pikk rida elemente, mis
võivad väärtust mõjutada.
1:23:30.320,1:23:35.139
Looduskeskkonna muutused
toovad pöördeid väärtusesse,
1:23:35.139,1:23:36.620
samuti tehnoloogia ja teadus,
1:23:36.620,1:23:39.159
tootmise ühiskondlik kombinatsioon,
1:23:39.159,1:23:41.780
tehnoloogiad, ja nii edasi…
1:23:41.780,1:23:43.829
Nii et on
1:23:43.829,1:23:48.429
väärtus, mida mõjutab trobikond
eri jõude, ja Marx ei
1:23:48.429,1:23:52.119
püüa siin neid kõiki lõplikult liigitada, vaid lihtsalt
1:23:52.119,1:23:59.049
juhtida tähelepanu sellele,
et väärtus pole püsiv.
1:23:59.049,1:24:07.619
See on avatud alatistele
pöördelistele muutustele.
1:24:08.600,1:24:12.500
Aga siis juhtub imelik asi.
1:24:12.500,1:24:16.659
Leheküljel 44
1:24:16.659,1:24:19.849
jätkab Marx järsku:
1:24:19.849,1:24:22.610
"Asi võib olla tarbimisväärtus,
olemata väärtus."
1:24:22.610,1:24:25.979
Sellega võime nõustuda.
1:24:25.979,1:24:29.520
Hingame õhku ilma selle
eest maksmata, kuigi
1:24:29.520,1:24:36.449
ka see on vist muutumas…
1:24:36.449,1:24:42.219
"Asi võib olla kasulik ja inimtöö produkt,
ilma et ta oleks kaup."
1:24:42.219,1:24:46.039
Ehk kasvatan aias tomateid ja söön neid…
1:24:46.039,1:24:48.749
Paljud inimesed toodavad isegi kapitalismis
1:24:48.749,1:24:52.749
asju eneste jaoks,
1:24:52.749,1:24:57.829
teevad neid ise.
1:24:57.829,1:25:00.280
"Et toota kaupa,
1:25:00.280,1:25:02.619
peab ta tootma mitte ainult tarbimisväärtust,
1:25:02.619,1:25:03.809
vaid tarbimisväärtust teistele,
1:25:03.809,1:25:08.530
ühiskondlikku tarbimisväärtust."
1:25:08.530,1:25:13.050
Ja mitte lihtsalt tarbimisväärtust,
nagu talupoeg toodab feodaalhärrale,
1:25:13.050,1:25:18.359
vaid tarbimisväärtust, mis läheb
teistele turu kaudu.
1:25:18.359,1:25:20.460
Ehk tarbimisväärtused,
1:25:20.460,1:25:27.460
mida toodetakse ja mis lähevad turule.
1:25:27.499,1:25:32.960
"Lõpuks ei saa ükski asi olla väärtus,
ilma et ta oleks tarbimisese.
1:25:32.960,1:25:36.400
Kui asi on kasutu, siis on
kasutu ka temas sisalduv töö,
1:25:36.400,1:25:42.679
mis ei tule arvesse tööna ega
moodusta sellepärast mingit väärtust."
1:25:42.679,1:25:47.739
Näib, et Marx jättis eelnevalt tarbimisväärtusese
kõrvale, abstraheerus sellest,
1:25:47.739,1:25:48.980
öeldes justkui: 'Mind ei huvita
1:25:48.980,1:25:53.050
tarbimisväärtused, ma ei tegele nendega.
1:25:53.050,1:25:56.079
Abstraheerin nendest, jõuan
vahetusväärtuseni ja selle kaudu
1:25:56.079,1:25:59.329
väärtuseni. Aga nüüd, kui
väärtus on käes, ütlen:
1:25:59.329,1:26:03.289
pole tähtis, mis sorti inimtööd milleski
kulutati - kui keegi seda ei taha ja
1:26:03.289,1:26:08.090
see ei rahulda inimese tarvet või vajadust,
siis see pole väärtus.'
1:26:08.090,1:26:10.949
Nii et väärtus sõltub ka sellest,
et ta on tarbimisväärtus
1:26:10.949,1:26:13.309
kuskil, kellegi jaoks.
1:26:13.309,1:26:18.829
See peab olema müüdav.
Marx toob seega
1:26:18.829,1:26:25.829
tarbimisväärtuse järsku
väärtuse mõtte juurde tagasi.
1:26:27.590,1:26:30.449
Siin on tegemist
1:26:30.449,1:26:31.980
väga huvitava
1:26:31.980,1:26:34.530
struktuuriga.
1:26:34.530,1:26:39.909
Tahaksin, et te iga osa lugemise järel
1:26:39.909,1:26:45.019
paneksite tähele, kuidas Marx
oma mõisteaparaati ehitab
1:26:45.019,1:26:47.999
ja seda koos hoiab.
1:26:47.999,1:26:52.380
Meil on tegemist sellise loogikaga:
1:26:52.380,1:27:00.679
On kaup.
1:27:00.679,1:27:01.960
Ja nagu öeldud,
1:27:01.960,1:27:05.209
on kaubal kahetine iseloom.
1:27:05.209,1:27:13.309
Kaubal on tarbimisväärtus.
1:27:13.610,1:27:20.610
Tal on ka vahetusväärtus.
1:27:24.989,1:27:27.879
Vahetusväärtus esindab midagi.
1:27:27.879,1:27:30.519
Mida ta esindab?
1:27:30.519,1:27:36.739
Ta esindab väärtust.
1:27:36.739,1:27:41.619
Kuid väärtus ei tähenda midagi,
1:27:41.619,1:27:47.239
kui ta ei ole ühenduses tarbimisväärtusega.
1:27:47.239,1:27:50.989
Mis on väärtus?
1:27:50.989,1:27:57.989
See on ühiskondlikult vajalik tööaeg.
1:28:08.329,1:28:16.820
Kui teil on maja, kas teid huvitab pigem selle
tarbimisväärtus või vahetusväärtus?
1:28:16.820,1:28:23.820
Olete huvitatud mõlemast, kas pole?
1:28:27.469,1:28:28.699
.
1:28:28.699,1:28:34.999
Siin on teatud vastuolu. Kui tahate
realiseerida millegi vahetuväärtust,
1:28:34.999,1:28:37.399
ei saa te sellelt tarbimisväärtust.
1:28:37.399,1:28:40.820
Kui tahate tarbimisväärtust, on raske
saada vahetusväärtust, kui te just
1:28:40.820,1:28:43.529
hüpoteeklaenu ei võta, või midagi
sarnast, mis oli levinud
1:28:43.529,1:28:47.939
enne kriisi.
1:28:47.939,1:28:50.830
Pange tähele struktuuri:
1:28:50.830,1:28:53.719
Kaup, ühene mõiste,
1:28:53.719,1:28:55.599
millel on kaks külge.
1:28:55.599,1:28:57.750
Vaadates mingit kaupa,
1:28:57.750,1:29:03.579
kas saate selle poolitada ja jaotada
vahetus- ja tarbimisväärtuseks?
1:29:03.579,1:29:05.599
Ei, see on ühtne.
1:29:05.599,1:29:09.260
Kuid selles ühtsuses
on kaks külge.
1:29:09.260,1:29:11.079
Ja see kahekülgsus
1:29:11.079,1:29:15.999
võimaldab defineerida väärtuse kui
ühiskondlikult vajaliku tööaja.
1:29:15.999,1:29:21.260
Tarbimisväärtus on ühiskondlikult
vajaliku tööaja kandja.
1:29:21.260,1:29:27.039
Ta kannab seda endas.
1:29:27.039,1:29:31.059
Kuid väärtus peab olema kasulik.
1:29:31.059,1:29:33.160
Sellel teljel
1:29:33.160,1:29:38.199
näeme kerkivat kõiksugu teemasid
pakkumise ja nõudluse kohta.
1:29:38.199,1:29:43.609
Kui pakkumine on suur, väärtus langeb;
kui pakkumine on väike, väärtus tõuseb.
1:29:43.609,1:29:47.619
Siin leidub niisiis pakkumise
ja nõudluse probleem.
1:29:47.619,1:29:51.320
Marxi see tegelikult
eriti ei huvita.
1:29:51.320,1:29:55.719
Ta räägib mitmes kohas edaspidi,
1:29:55.719,1:29:59.170
et teda huvitab peamiselt, mis juhtub, kui
1:29:59.170,1:30:04.599
pakkumine ja nõudlus on tasakaalus.
1:30:04.599,1:30:07.949
Kui need on tasakaalus, on
tarvis teistsugust analüüsi
1:30:07.949,1:30:10.290
ja kaupade väärtus määratakse
1:30:10.290,1:30:13.869
ühiskondlikult vajaliku tööaja
poolt, mis iganes see
1:30:13.869,1:30:20.610
ühiskondlik vajadus on.
Seega on meil siin
1:30:20.610,1:30:23.939
selline vorm, mis
võimaldab analüüsida
1:30:23.939,1:30:27.849
mingi kauba väärtust.
1:30:27.849,1:30:31.689
Saame rääkida kaubaväärtustest.
1:30:31.689,1:30:33.420
Oleme jõudnud arusaamisele,
1:30:33.420,1:30:36.420
et kaubaväärtused moodustuvad
1:30:36.420,1:30:41.159
ühiskondlikult vajaliku tööajana.
1:30:41.159,1:30:48.230
Siin on meil osaliselt tegemist
1:30:48.230,1:30:53.579
Marxi dialektilise meetodi käiguga.
1:30:53.579,1:30:59.539
Kas ütleksite, et vahetusväärtused põhjustavad väärtust?
1:30:59.539,1:31:01.520
Või vahetusväärtused
1:31:01.520,1:31:05.469
põhjustavad tarbimisväärtust,
või üldse miski põhjustab midagi?
1:31:05.469,1:31:09.530
See analüüs pole põhjuslik.
1:31:09.530,1:31:15.679
See rajaneb dialektilistel suhetel.
1:31:15.679,1:31:21.119
Kas on võimalik rääkida vahetusväärtusest
ilma tarbimisväärtuseta?
1:31:21.119,1:31:24.469
Ei ole.
1:31:24.469,1:31:29.050
Kas saate rääkida väärtusest ilma
tarbimisväärtuseta? Ei saa.
1:31:29.050,1:31:32.550
Teiste sõnadega, te ei saa
rääkida nendest mõistetest
1:31:32.550,1:31:35.820
üksteisest lahus.
1:31:35.820,1:31:39.690
Selles mõttes ongi tegemist justkui
1:31:39.690,1:31:43.119
sibulataolise mõisteaparaadiga.
1:31:43.119,1:31:51.489
Need mõisted suhtuvad üksteisesse
orgaaniliselt ja seotult.
1:31:51.489,1:31:54.849
Kuid samuti oleme näinud, et peame
1:31:54.849,1:31:59.369
rääkima liikumisest,
1:31:59.369,1:32:02.639
esemete valmistamisest, tööprotsessidest,
1:32:02.639,1:32:08.009
mis asjastuvad tarbimisväärtustes
1:32:08.009,1:32:13.269
ja mida esitab vahetusväärtus.
1:32:13.269,1:32:17.179
Nii et meil on väga huvitav
1:32:17.179,1:32:21.270
mõisteraamistik, mis ei ole üldse
seotud põhjuslikkusega.
1:32:21.270,1:32:23.630
Asi on sisemistes suhetes.
1:32:23.630,1:32:25.590
Neist aru saades
1:32:25.590,1:32:30.119
hakkame nägema teatud pingeid,
millest juba rääkisin:
1:32:30.119,1:32:31.939
jah, oleks tore
1:32:31.939,1:32:36.699
omada tarbimisväärtust ja
vahetusväärtust samaaegselt.
1:32:36.699,1:32:40.159
Kuid sageli oleme dilemma ees:
1:32:40.159,1:32:43.380
kas omada tarbimisväärtust või
1:32:43.380,1:32:45.380
realiseerida vahetusväärtus?
1:32:45.380,1:32:50.249
Või loovutada vahetusväärtus
tarbimisväärtuse kasuks?
1:32:50.249,1:32:54.609
Ja need on igapäevased otsused,
mida peame tegema turule sisenedes.
1:32:54.609,1:32:55.629
Kas anda ära
1:32:55.629,1:32:58.960
vahetusväärtus… raha
millegi eest või mitte?
1:32:58.960,1:33:01.730
Kas säästa raha või mitte?
1:33:01.730,1:33:08.239
Marx on loonud midagi seletavat.
1:33:08.239,1:33:14.530
Ja isegi kui ta seletab, ei väida
ta: 'see põhjustab seda'.
1:33:14.530,1:33:17.250
Nii et see pole põhjuslik analüüs.
1:33:17.250,1:33:18.459
Siin tuleks hakata mõtlema,
1:33:18.459,1:33:24.039
mis on dialektiline arutlusviis.
1:33:24.039,1:33:26.980
See on valgustav juba
1:33:26.980,1:33:31.320
selles suhtes, milliseid valikuid teete poes,
1:33:31.320,1:33:34.429
milliseid asju poes näete.
1:33:34.429,1:33:37.639
Poes käies näete inimtöö esitust.
1:33:37.639,1:33:41.119
Te ei näe inimtööd, vaid selle esitust.
1:33:41.119,1:33:45.590
Te kohtate asjastatud esitust,
1:33:45.590,1:33:47.990
mille väärtust esitatakse.
1:33:47.990,1:33:52.260
Seejärel peate otsustama
tarbimis- ja vahetusväärtuse üle.
1:33:52.260,1:33:58.460
Sel viisil saab hinnata
inimeste igapäevaseid tegevusi.
1:33:58.460,1:34:01.970
Te näete, mida see aparaat,
1:34:01.970,1:34:05.679
- ehkki Marx käsitleb asja
minust erinevalt -
1:34:05.679,1:34:10.199
aitab lähemalt mõeldes selgeks teha.
1:34:10.199,1:34:14.219
Ärge võtke seda vaid formaalse abstraktsioonina.
1:34:14.219,1:34:15.869
Püüdke täita
1:34:15.869,1:34:19.809
asi sisuga, läbi mõeldes.
1:34:19.809,1:34:23.260
Mida see kõik tegelikult tähendab?
1:34:23.260,1:34:28.840
Kuidas aitab see teil
ümbritsevat mõista?
1:34:28.840,1:34:33.929
Sellised tähtsad küsimused
1:34:33.929,1:34:37.900
tõstatuvad sellise analüüsivormiga..
1:34:37.900,1:34:40.110
Minu eesmärk "Kapitali" läbi
1:34:40.110,1:34:43.939
võttes on olnud
anda teile aimu
1:34:43.939,1:34:47.540
või luua mudel, kuidas teie
seda lugeda võiksite.
1:34:47.540,1:34:49.470
Alati see teil ei õnnestu, kuid
1:34:49.470,1:34:53.579
iga lõigu lõpus võiksite
peatuda ja küsida endalt:
1:34:53.579,1:34:57.039
millisest suhtest Marx siin räägib?
1:34:57.039,1:34:59.400
Mida need suhted selgitavad,
1:34:59.400,1:35:05.349
nii selles kontekstis kui ka
meie ümber toimuva suhtes?
1:35:05.349,1:35:09.169
Teie ja teiste igapäevaelu,
turgudel toimuva kohta jne?
1:35:09.169,1:35:12.070
Mida see kõik ütleb,
1:35:12.070,1:35:14.880
ja kas üldse ütleb?
1:35:14.880,1:35:18.300
Algul on väga raske mõista,
mida Marx tahab teile öelda,
1:35:18.300,1:35:21.499
kuid edasi minnes räägib ta
nendest suhetest lähtuvaid lugusid,
1:35:21.499,1:35:23.999
minnes aina laiemaks,
1:35:23.999,1:35:29.360
kuni põhjaliku arusaamani
toimuvast dünaamikast.
1:35:29.360,1:35:34.119
See on tema tööviis.
1:35:34.119,1:35:35.630
Soovitan, et et
1:35:35.630,1:35:38.499
võtaksite "Kapitali"
1:35:38.499,1:35:41.069
esimesed lõigud uuesti läbi
1:35:41.069,1:35:46.070
ja jälgiksite hoolega mõistete
lahtikoorumist ja toimimist
1:35:46.070,1:35:50.030
eelnimetatud tingimustel.
1:35:50.030,1:35:52.550
Üldiselt olen
1:35:52.550,1:35:55.969
rääkinud ise
1:35:55.969,1:35:58.839
sissejuhatusena.
1:35:58.839,1:36:02.359
Kibe kogemus on näidanud
selle vajalikkust.
1:36:02.359,1:36:03.260
Kuid tahaksin
1:36:03.260,1:36:07.489
ka teid veidi tegutsema panna, nii et
1:36:07.489,1:36:09.790
tulevikus,
1:36:09.790,1:36:13.460
olles etteantud teksti
korralikult läbi lugenud,
1:36:13.460,1:36:17.239
tuleb teile pähe igasuguseid küsimusi.
1:36:17.239,1:36:18.300
Seega, kui
1:36:18.300,1:36:23.009
mina räägin millestki teile arusaamatust,
1:36:23.009,1:36:26.619
siis segage vahele, eks?
1:36:26.619,1:36:36.169
See on OK, kuid segage
vahele teksti silmas pidades.
1:36:36.169,1:36:40.829
Nagu Marx selle kohta sisse-
juhatuses prantsuse väljaandele ütleb…
1:36:40.829,1:36:45.729
inimestele meeldib
1:36:45.729,1:36:49.349
siin poliitikast rääkida.
1:36:49.349,1:36:52.959
Kuid vahel ununeb
poliitikast rääkides tekst,
1:36:52.959,1:36:56.280
niisiis selle kursuse poliitikaks
on lugeda teksti,
1:36:56.280,1:36:58.249
sellest aru saada.
1:36:58.249,1:37:01.570
Kui tahate poliitika üle arutleda,
võime hiljem baari minna
1:37:01.570,1:37:04.119
ja rääkida kaua poliitikast,
1:37:04.119,1:37:06.709
juues õlut. See on
1:37:06.709,1:37:08.799
kursuse meeldiv osa.
1:37:08.799,1:37:12.819
Kuid siin jääme
1:37:12.819,1:37:14.520
teksti juurde.
1:37:14.520,1:37:18.909
Aga on juhtumeid, mil
1:37:18.909,1:37:23.110
inimestel on mingi kindel
kogemus, mis ühtib
1:37:23.110,1:37:26.209
analüüsi raamistikuga, ja
see on tõesti kasulik.
1:37:26.209,1:37:29.449
Kui keegi ütleb: ahjaa
see meenutab mulle
1:37:29.449,1:37:33.079
aega, kui töötasin mingis firmas
1:37:33.079,1:37:36.929
ja seal toimuv oli täpselt sama,
nagu Marx kirjeldas. Tähendab,
1:37:36.929,1:37:39.670
leidub palju olukordi, mille puhul võib
1:37:39.670,1:37:43.520
kogemustele viidata. Ma ei ole
selle vastu, see on alati
1:37:43.520,1:37:45.609
äärmiselt kasulik,
1:37:45.609,1:37:47.769
kuid peamiselt püüame ikka
1:37:47.769,1:37:51.400
teksti läbida, samas säilitades
1:37:51.400,1:37:54.890
paindlikkuse, nii et mina
lihtsalt ei jutlusta
1:37:54.890,1:37:57.849
ega räägi katkematult.
Paindlikkus on vajalik mõne
1:37:57.849,1:37:59.329
asja arutamiseks.
1:37:59.329,1:38:02.909
Meil on jäänud 10 minutit,
kas kellelgi on
1:38:02.909,1:38:08.150
küsimusi eelöeldu kohta?
1:38:08.150,1:38:13.909
»ÕPILANE: Kui me filosoofilises
traditsioonis väärtusest räägime,
1:38:13.909,1:38:14.889
on üldjuhul tegemist absoluutse
1:38:14.889,1:38:15.689
kontseptsiooniga, sellisega, millel on
1:38:15.689,1:38:19.739
iseseisev ja reaalsuses põhinev olemasolu.
1:38:19.739,1:38:23.149
Kas saaksime mõista Marxi
1:38:23.149,1:38:27.359
väärtuse definitsiooni
ühiskondlikult vajaliku tööajana
1:38:27.359,1:38:31.960
kui midagi, mis on ühiskondlikult tingitud?
Kas on mõni täiesti
1:38:31.960,1:38:34.489
väline definitsioon, kas on
võimalik ette kujutada ühiskondlikkku
1:38:34.489,1:38:37.409
korraldust,
1:38:37.409,1:38:46.280
milles väärtus on
1:38:46.280,1:38:49.800
omaenese väljendus,
1:38:49.800,1:38:53.689
milles need kaks asja on harmoonias?
1:38:53.689,1:38:57.159
Või on väärtus alati ja vältimatult kimäärlik?
1:38:57.159,1:39:00.969
»HARVEY: Te peate mõistma,
1:39:00.969,1:39:04.949
et Marxi mõistab väärtust kui
1:39:04.949,1:39:11.619
midagi, mis muutub omaseks kapitalistliku
tootmisviisi protsesside kaudu.
1:39:11.619,1:39:15.380
Ta ütleks teile: teil võivad vabalt
olla teistsugused väärtused.
1:39:15.380,1:39:19.759
Võite nendest unistada jne.
1:39:19.759,1:39:26.219
Kuid need ei tähenda palju,
kui te ei muuda
1:39:26.219,1:39:30.760
meie elu valitsevat tõelist väärtussüsteemi.
1:39:30.760,1:39:34.760
Marx pole tingimata selle vastu,
et mõeldakse alternatiivsetest väärtustest.
1:39:34.760,1:39:37.610
Ja üks tähtis probleem
1:39:37.610,1:39:43.380
tänapäeval on just täpselt:
milliseid alternatiivseid väärtusi
1:39:43.380,1:39:46.349
me tahaks näha
1:39:46.349,1:39:49.060
toimimas globaalsel turul.
1:39:49.060,1:39:52.709
Õigluse väärtus…
1:39:52.709,1:39:57.559
Eriti avaldub see seoses
keskkonnaküsimustega.
1:39:57.559,1:40:01.820
Inimesed räägivad
keskkondlikest väärtustest.
1:40:01.820,1:40:04.680
Vastus on, et
1:40:04.680,1:40:06.949
Marx kiidaks selle heaks.
1:40:06.949,1:40:10.600
Ta ei ütleks vahest, et see hea on, kuna
temal on omad eesmärgid.
1:40:10.600,1:40:13.310
Teoreetiliselt kiidaks ta selle siiski
1:40:13.310,1:40:18.090
heaks. Kuid et teie arusaama
väärtusest teoks teha,
1:40:18.090,1:40:21.979
peate vastu astuma sellele, mis tegelikult
1:40:21.979,1:40:23.820
meie üle valitseb,
1:40:23.820,1:40:27.159
meie igapäevaelus, supermarketites jne.
1:40:27.159,1:40:29.840
Me käsitleme väärtusteooriat
1:40:29.840,1:40:32.059
kapitalistliku tootmisviisi
1:40:32.059,1:40:34.340
sees, selle raamides.
1:40:34.340,1:40:40.260
Paljudel juhtudel on tehtud
kategoorilisi vigu.
1:40:40.260,1:40:43.979
Kuna väärtus on suhtes
tööga ja tööprotsessidega,
1:40:43.979,1:40:49.589
on mõnedes sotsialistlikes
ühiskondades tõlgendatud
1:40:49.589,1:40:54.229
Marxi tööväärtusteooriat
normatiivse vahendina,
1:40:54.229,1:40:56.439
kuidas sotsialism
1:40:56.439,1:40:57.499
peaks töötama.
1:40:57.499,1:41:00.150
Kuid Marx nii ei väida, vaid ütleb:
1:41:00.150,1:41:02.179
väärtus on sisemiselt
1:41:02.179,1:41:03.949
omane kapitalistlikule tootmisviisile.
1:41:03.949,1:41:06.889
Me peame jõudma arusaamisele,
1:41:06.889,1:41:08.879
mida see väärtus tähendab.
1:41:08.879,1:41:11.159
On alternatiivseid väärtusteooriaid,
1:41:11.159,1:41:12.810
mille üle võite
1:41:12.810,1:41:17.050
filosofeerida ja muretseda,
1:41:17.050,1:41:18.939
ühiskondlikult, poliitiliselt jne.
1:41:18.939,1:41:22.499
Aga tema argument on, nagu öeldud,
1:41:22.499,1:41:25.420
et lõpuks peate sellega
siin vastamisi seisma,
1:41:25.420,1:41:28.570
kuna see on kapitalistliku
tootmisviisi puhul määrav.
1:41:28.570,1:41:29.119
Kui tahate
1:41:29.119,1:41:31.969
luua teistsuguse väärtussüsteemi, peate
1:41:31.969,1:41:35.300
kukutama kapitalistliku tootmisviisi.
1:41:35.300,1:41:38.280
Ja see on Marxi revolutsiooniline kavatsus.
1:41:38.280,1:41:43.530
Küsimus, palun.
1:41:43.530,1:41:47.869
»ÕPILANE: Kuidas peaksime aru saama
1:41:47.869,1:41:49.339
asjastamisest. Minu eelarvamuslik
arusaam selle kohta on
1:41:49.339,1:41:52.219
staatilisem, selles suhtes, et
1:41:52.219,1:41:54.480
kui töö asjastub, liigub
see töölisest eemale
1:41:54.480,1:41:57.030
ja toimub lahknemine.
1:41:57.030,1:42:01.509
Kuidas mõista seda
1:42:01.509,1:42:04.409
protsessipõhiselt?
1:42:04.409,1:42:08.270
»HARVEY: Asi pole selles…
1:42:08.270,1:42:11.159
1:42:11.159,1:42:13.189
Toome ühe näite:
1:42:13.189,1:42:14.639
1:42:14.639,1:42:17.749
Oletame, et töö loob maja.
1:42:17.749,1:42:20.090
Maja ehitanud töölised
eemalduvad sellest,
1:42:20.090,1:42:23.510
kuid võib-olla teised töölised kolivad sisse.
1:42:23.510,1:42:27.769
Siit tekib küsimus, kas selle maja väärtus on
1:42:27.769,1:42:32.080
lõplikult määratud? Arvestades
maja ehitamist, on vastuseks ei.
1:42:32.080,1:42:36.329
Sest oletame, et tehnoloogias
toimub pöördeline murrang,
1:42:36.329,1:42:40.199
mis muudab elamute
tootmise palju lihtsamaks.
1:42:40.199,1:42:44.480
Selle tõttu saab uberikutaolistest
majadest ära kolida
1:42:44.480,1:42:47.300
paremasse kohta. Siin toimub teatav
1:42:47.300,1:42:50.900
dünaamika, mis seondub
1:42:50.900,1:42:53.540
faktiga, et
1:42:53.540,1:42:57.699
majal on kaua aega tarbimisväärtus,
kuid samas on võimalik
1:42:57.699,1:43:00.889
kaubelda ka sellele jäänud vahetusväärtusega.
1:43:00.889,1:43:02.019
1:43:02.019,1:43:03.930
Dünaamika on selles,
1:43:03.930,1:43:05.370
et ese
1:43:05.370,1:43:07.849
ja selle eseme omadused pole määratud.
1:43:07.849,1:43:10.550
Jällegi on siin palju
1:43:10.550,1:43:14.989
voolavust, kuid Marx ei võta
seda "Kapitalis" enamasti arvesse.
1:43:14.989,1:43:16.929
Ta võtab
1:43:16.929,1:43:21.589
eelduseks määratud momendi.
1:43:21.589,1:43:24.000
Kuid siiski hoiatab ta,
1:43:24.000,1:43:29.109
et see on alatises muutumises ja liikumises,
1:43:29.109,1:43:32.429
mitte staatiline mõiste.
Ka asjastamise
1:43:32.429,1:43:37.189
tähendus muutub ajast
1:43:37.189,1:43:39.699
ja kohast sõltuvalt. Nii et
1:43:39.699,1:43:45.199
selles leidub kõiki elemente.
1:43:45.199,1:43:46.779
» ÕPILANE: Konkreetne
perspektiiv kapitalismist,
1:43:46.779,1:43:50.590
millega Marx tegeleb,
1:43:50.590,1:43:52.469
erineb oluliselt
1:43:52.469,1:43:53.679
tänapäeva omast…
1:43:53.679,1:43:59.539
Eriti mis puutub seadustesse ja omandisse…
1:43:59.539,1:44:01.769
näiteks vaid teatud firmad tohivad
valmistada ühte asja ja
1:44:01.769,1:44:06.690
suurkorporatsioonid
1:44:06.690,1:44:07.700
valitsevad.
1:44:07.700,1:44:12.019
Ei valitse vabaturg, vaid protektsionistlikud seadused.
1:44:12.019,1:44:15.800
Kas see
1:44:15.800,1:44:18.959
mõjutab väärtusi seoses
ühiskondlikult vajaliku tööajaga?
1:44:18.959,1:44:21.800
»HARVEY: Selle puhul peategi küsima: mis on
1:44:21.800,1:44:23.989
ühiskondlikult vajalik tööaeg?
1:44:23.989,1:44:25.800
Kuidas see määratakse?
1:44:25.800,1:44:30.120
Kui palju mõjutab monopol turgu?
1:44:30.120,1:44:36.380
Kui palju mõjutab seda imperialistlik poliitika?
1:44:36.380,1:44:38.739
Mil määral mõjutab
1:44:38.739,1:44:41.189
turgu kolonialistlik orjastamine?
1:44:41.189,1:44:42.130
Teisisõnu,
1:44:42.130,1:44:43.869
need on lahtised küsimused.
1:44:43.869,1:44:47.479
Ja Marx on väga avatud
1:44:47.479,1:44:49.459
selliste küsimuste üle arutlemiseks.
1:44:49.459,1:44:53.699
Kuid jällegi - me vaatleme
1:44:53.699,1:44:57.359
Marxi arusaama puhtalt
kapitalistlikust tootmisviisist,
1:44:57.359,1:45:01.449
mis juhindub suurel määral klassikalisest
1:45:01.449,1:45:03.249
poliitilisest ökonoomiast.
1:45:03.249,1:45:06.510
Ehk: klassikaline poliitiline ökonoomia
1:45:06.510,1:45:09.969
eeldab täiuslikult toimivaid turge, millesse
1:45:09.969,1:45:14.070
riigivõim ei puutu, ja seega
puuduvad monopolid.
1:45:14.070,1:45:17.739
Marx võtab lähtepunktiks eelduse,
1:45:17.739,1:45:21.469
et klassikalistel poliitilistel
ökonomistidel on õigus.
1:45:21.469,1:45:23.969
Näeme kohti,
1:45:23.969,1:45:27.659
kus see eeldus tekitab talle takistusi.
1:45:27.659,1:45:29.699
Aga tegelikult pole midagi
1:45:29.699,1:45:33.320
selles kontseptsioonis, mis takistaks
neid arusaamu arvesse võtmast,
1:45:33.320,1:45:36.099
sest kategooria 'ühiskondlikult vajalik'
1:45:36.099,1:45:38.170
on alatiselt avatud
1:45:38.170,1:45:39.650
ja muutuv.
1:45:39.650,1:45:41.659
Mis on ühiskondlikult vajalik tänapäeval,
1:45:41.659,1:45:45.650
võrreldes aastaga 1850,
1:45:45.650,1:45:50.099
on kaks eri asja.
1:45:50.099,1:45:52.510
Peaksite selle üle mõtlema
1:45:52.510,1:45:55.580
paindlikult, kuid samas mõistma,
et Marx kasutab seda
1:45:55.580,1:45:59.219
väga spetsiifilises kontekstis,
1:45:59.219,1:46:03.340
spetsiifilistel eesmärkidel.
1:46:03.340,1:46:06.739
»ÕPILANE: Kas 'ühiskondlikult vajalik'
viitab töö hulgale, mida
1:46:06.739,1:46:10.729
töölisel on enda taastootmiseks vaja?
1:46:10.729,1:46:12.559
»HARVEY: 'Ühiskondlik vajadus'
1:46:12.559,1:46:15.849
saab seda teemat hõlmata.
1:46:15.849,1:46:19.290
Paljud sotsialistlikud feministid ütlesid
1:46:19.290,1:46:22.690
1960-1970-ndate aastate debattides:
1:46:22.690,1:46:26.489
ühiskondliku vajaduse küsimus
1:46:26.489,1:46:28.650
peab arvesse võtma
1:46:28.650,1:46:31.860
ka majapidamise taastootmise kulutusi,
1:46:31.860,1:46:35.369
mida kannavad disproportsionaalselt naised.
1:46:35.369,1:46:38.429
Isegi vaadates kogu tõõstusliku
revolutsiooni ajalugu,
1:46:38.429,1:46:40.480
oli naiste töö
1:46:40.480,1:46:44.070
vabrikutes peamise tähtsusega,
nagu tänapäevalgi. Praegu
1:46:44.070,1:46:47.840
moodustavad naised globaalse proletariaadi põhiosa.
1:46:47.840,1:46:51.190
Ühiskondliku taastootmise teema ja selle
1:46:51.190,1:46:53.289
integreerimine ühiskondlikult
vajalikuga on olnud
1:46:53.289,1:46:58.230
marksistide seas vaidlusi tekitav.
1:46:58.230,1:47:01.690
Ja mäletatavasti oli Marx
1:47:01.690,1:47:07.969
veidi skeptiline sõna 'marksist' suhtes.
Ta on öelnud: "Mina ei ole marksist".
1:47:07.969,1:47:11.489
Selle all mõtles ta sageli tema nime all
1:47:11.489,1:47:13.639
öeldu väärkasutamist.
1:47:13.639,1:47:18.309
See on jällegi põhjuseks, miks
soovitan teil mõelda asjadest Marxi
1:47:18.309,1:47:21.940
enda tingimustel. Sest -
1:47:21.940,1:47:24.139
on tähtis aru saada,
1:47:24.139,1:47:28.309
kuidas tema arendab
ühiskondliku vajaduse teemat,
1:47:28.309,1:47:29.679
(millega me hakkame tegelema.)
1:47:29.679,1:47:32.889
Teie teemaarendus selle kohta on avatud
1:47:32.889,1:47:34.479
arutlusele ja debatile.
1:47:34.479,1:47:37.039
Meie teemaarendus selle kohta,
1:47:37.039,1:47:41.719
- kas sotsialistliku, sotsiaalökoloogilise,
sotsiaalfeministliku või
1:47:41.719,1:47:43.070
muu projekti raames -
1:47:43.070,1:47:44.899
meie teemaarendus
1:47:44.899,1:47:47.730
on meie endi teha.
1:47:47.730,1:47:51.609
Marx ei soovinud, et tema
kirjutisi loetakse
1:47:51.609,1:47:55.389
pühakirjana.
1:47:55.389,1:47:56.590
1:47:56.590,1:48:00.110
Tema argumendid pole piiritlevad, vaid
1:48:00.110,1:48:03.469
aitavad teid mõelda
kõiksugu võimaluste ja
1:48:03.469,1:48:05.369
alternatiivide üle
1:48:05.369,1:48:08.780
erinevatel viisidel.
1:48:08.780,1:48:09.929
Üks küsimus veel.
1:48:09.929,1:48:13.959
»ÕPILANE: Palun täpsustage
1:48:13.959,1:48:15.649
erinevust tarbimis- ja
vahetusväärtuse vahel.
1:48:15.649,1:48:19.880
»HARVEY: Tarbimisväärtus on särk või saabas,
1:48:19.880,1:48:21.889
mida kasutad. Vahetusväärtus on:
1:48:21.889,1:48:25.880
särgid ja saapad turul, ja
nende hinnad.
1:48:25.880,1:48:30.099
Väga lihtsalt väljendudes.
1:48:30.099,1:48:33.419
Hetkel ei tahaks rääkida hinnast,
kuna me pole eriti rääkinud
1:48:33.419,1:48:35.969
rahast. Aga edasi minnes
1:48:35.969,1:48:40.610
näeme, at asi on turult saadavates
hindades, ja vahetusväärtus on
1:48:40.610,1:48:43.769
kauba hind.
1:48:43.769,1:48:46.609
Hetkel peaks lõpetama. Tänan.
1:48:46.609,1:48:52.909
Kohtume
1:48:52.909,1:48:55.679
järgmisel korral.
1:48:55.679,1:48:57.739
Järgmiseks korraks lugege
1:48:57.739,1:49:03.840
läbi peatükid 1 ja 2,
1:49:03.840,1:49:08.169
Nii et jõuaksime teise peatüki lõppu.
1:49:08.169,1:49:12.650
Esimene peatükk on mitmel moel veider -
1:49:12.650,1:49:17.599
nimelt Marxi kirjutamisviis muutub
1:49:17.599,1:49:23.369
täna vaadeldud külmast analüüsist
1:49:23.369,1:49:27.419
'raamatupidaja stiiliks',
1:49:27.419,1:49:29.869
mis on väga igav.
1:49:29.869,1:49:31.629
'See on väärt 2 šillingit,
1:49:31.629,1:49:34.650
see 3 šillingit,
1:49:34.650,1:49:38.269
too kaks ja pool penni, ja neid liites…'
1:49:38.269,1:49:39.269
Surmigav.
1:49:39.269,1:49:42.980
Niisiis 1. peatüki kolmas osa on pikk
1:49:42.980,1:49:46.550
ja igav.
1:49:46.550,1:49:49.510
Arvan, et Marx oleks võinud seda
kompaktsemalt kirjutada.
1:49:49.510,1:49:52.860
Kuid selles on mõned tähtsad mõtte-
arendused, ja seega peate
1:49:52.860,1:49:53.810
sellest läbi närima.
1:49:53.810,1:49:57.070
Esimese peatüki viimane osa
räägib kaubafetišismist, kus
1:49:57.070,1:50:00.300
on libahundid ja Robinson Crusoe.
1:50:00.300,1:50:04.489
See on kirjutatud hämmastavas stiilis.
Seega kohtate siin järsku näidet
1:50:04.489,1:50:08.159
Marxi erinevatest kirjutusstiilidest,
1:50:08.159,1:50:09.479
mis on kõik segamini.
1:50:09.479,1:50:13.699
Kui te kirjutaksite sel moel doktoritööd,
palutakse teil stiili tasandada,
1:50:13.699,1:50:15.320
te ei saaks sedamoodi käituda.
1:50:15.320,1:50:18.380
Kuid Marx kirjutab erinevates stiilides.
1:50:18.380,1:50:19.559
Ja ta naudib seda.
1:50:19.559,1:50:21.810
Tegelikult on see tore, kuna tekitab küsimusi:
1:50:21.810,1:50:25.049
Kuidas see sellega seotud on?
1:50:25.049,1:50:28.939
Ning mida see päriselt tähendab?
Selline on siis 1. peatükk.
1:50:28.939,1:50:30.369
Teine peatükk on suhteliselt lühike
1:50:30.369,1:50:33.389
ja jällegi üsna analüütiline.
1:50:33.389,1:50:36.969
Põhimõisteid esitletakse sarnaselt esimesega.
Mõisteaparaati arendatakse edasi.
1:50:36.969,1:50:42.199
Niisiis peatükid 1 ja 2
1:50:42.199,1:50:45.859
järgmiseks korraks!
